Poolesaja aasta olulisimad Vana-Rooma leiud: Prantsusmaal kaevatakse parasjagu välja "väikest Pompeid"

 (1)

Poolesaja aasta olulisimad Vana-Rooma leiud: Prantsusmaal kaevatakse parasjagu välja "väikest Pompeid"
Hästi säilinud Vana-Rooma mosaiikpõrand.AFP

Tegu oli toonases Gallia provintsis asunud roomlaste linnaga nimega Vienna, mis jäeti järk-järgult erinevate seda tabanud katastroofide järel maha. Vana-Rooma asula olemasolu tänase Vienne`i linna kohal oli küll teada juba ammu, kuid just tänavused väljakaevamised on need, mis on toonud fantastilisi tulemusi.

Kuigi omaaegne Vana-Rooma linn sai tõsiste purustuste osaliseks, leidis arheoloogidetiim, et üldiselt on 7000 ruutmeetri suurune leiupaik ning selles sisalduv märkimisväärselt hästi säilinud. Seepärast ka võrdlus Itaalias asuva ja Vesuuvi vulkaanupurske tagajärjel tuha ja pimsi alla mattunud Pompeiga, mille hooned ja tänavad samuti puutumatutena hästi säilisid. Vienna kohal algasid põhjalikud väljakaevamised tänavu aprillis ja kestavad detsembrini, nii et ilmselt on veel rohkelt leiumaterjali tulekul.

Üks olulisemaid avastusi on suure villa jäänused, mille arheoloogid on ristinud "bakhanaalimajaks". Mitmekorruselisest uhkest hoonest on avastatud marmorpõrandad, aiad ja veevärgisüsteem ning selles on mitmeid põrandamosaiike, mis kujutavad Vana-Rooma veini- ja pidustustejumalat Bacchust (too oli kreeklaste Dionysuse mugandus) koos oma saatjate satüüridega. Arheoloogid oletavad, et villas võis elada mõni jõukas kaupmees ja ütlevad, et hoone on nii heas seisukorras, et see on võimalik täielikult rekonstrueerida.

Loe veel

Seotud lood:

Avastatud on ka avalik saun koos Herculese (too oli kreeklaste Heraklese rooma-versioon) kuju ja purskkaevuga, lisaks veel üks võimas põrandamosaiik, mis kujutab Paani ja muusasid.

"Meil on erakordselt vedanud," ütles arheoloogiameeskonna juht Benjamin Clément AFP-le. "See on kahtlemata kõige olulisem Vana-Rooma leiupaik, mida viimase 40-50 aasta jooksul kaevatud on."

Roomlaste asula sai ametlikuks kolooniaks aastal 47 eKr ehk vaid paar aastat enne Julius Caesarile sooritatud atentaati ning seda nimetati ametlikult Viennaks (mitte segi ajada Austria pealinnaga, mille inglisekeelne nimi on samasugune). Hiilgeajal oli linnas arvatavasti tosinaid poode, töökodasid, ladusid, filosoofiakoole, spordirajatisi ja kodusid. Viennas elati vähemalt 300 aastat, siis saatsid mitmed järjestikused tulekahjud linna ajalukku.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised