Põhja-Islandil kaevatakse välja haruldast viikingiaaret

Ebaharilikult pikkades kääbastes asunud haudadest on praeguseks leitud sadu viikingiaja esemeid.

Põhja-Islandis Eyjafjordi juures tegid arheoloogid tähelepanuväärse leiu. Praeguseks on nad sealt leidnud kuus viikingiaja hauda, mille lahti kaevamisel tuli välja sadu 10. sajandist pärit esemeid, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Kuuest hauast kaks on lõpuni lahti kaevatud. Need on väga tähelepanuväärsed, sest tegu on Islandil harva esinevate nn paadimatustega. Sellist matmisviisi said endale lubada ainult rikkad viikingid.

Lahkunud viiking asetati pärast surma paati, mis seejärel maeti maa­pinda ja kaeti pinnasega, nii et tekkis kõrgem kääbas.

Haudade teine eripära on nende ­pikkus. Ühe haua pikkus on kaheksa-üheksa meetrit, ja selliseid suuri haudu pole Islandil varem kohatud. Arheoloogid eeldavad, et sellised hauad on iseloomulikud ainult sellele piirkonnale.

Väljakaevamiste alal on looduslik ­ero­sioon teinud oma töö, kuid arheoloogiliste väljakaevamiste juht Hildur Gestsdóttir Islandi arheoloogiainstituudist sõnas, et aarded lausa tulvavad maa­pinnast välja.

Islandi vanimaajalooüriku „Islendin­ga­bók“ järgi asustasid Islandi 9. sajandil Lääne-Norra aladelt tulnud viikingid. Enne seda oli saar asustamata, kuid seal võis elada mõni iiri munk, kelle viikingi­te saabumine maalt välja ajas.

Maeti oma paadis

Laevad ja paadid olid viikingite kõige hinnalisem vara. Kõrgest seisusest viiking maeti seepärast oma laeva või paati koos kõigi isiklike eseme­tega. Laeva- ja paadi­matust tunti nii Norras, Taanis, Islandil, Inglismaal kui ka Šotimaal.

Sajad leiud

* Arheoloogid leidsid haudadest palju pärleid.

* Põhja-Islandil Dysnesis on praeguseks välja kaevatud kolm pikka oda.

* Kaks mõõka olid maapinnas enam kui 1000 aasta jooksul kattunud paksu roostega.

* Haudades oli ka kolm kilpi, mille keskel oli kupal.