Palju õnne, Stephen Hawking!

 (22)

Stephen Hawking 2010. aastal
Stephen Hawking 2010. aastalFoto: Reuters/Scanpix

Täna tähistab 76. sünnipäeva maailmakuulus, kaasaja üheks säravaimaks teadlaseks peetav Briti astrofüüsik.

Stephen William Hawking sündis 8. jaanuaris 1942. aastal Suurbritannias Oxfordis.

Hawkingil diagnoositi amütroofiline lateraalskleroos (ALS) 1963. aastal juba 21 aasta vanuses ehk tema teaduskarjääri üsna alguses. Haiguse kulg algab lihaste nõrgenemisega ning jätkub nende kärbumise ja halvatusega, millega koos kaovad kõnevõime, suutlikkus neelata ja isegi hingamisvõime. Hawking liigubki ratastoolis ning kõneleb 1985. aastast kõneroboti abil.

See ei ole aga takistanud Hawkingut märkimisväärset teaduskarjääri tegemast. Hawkingi uurimused mustade aukude olemuse, relatiivsusteooria, gravitatsiooni ja kosmoloogia alal on märkimisväärsed ja mõjutanud paljusid teadlasi. Aastatel 1979–2009 oli ta Cambridge'i ülikooli professor ning andis ja annab seni palju (avalikke) loenguid.

Hawking on saavutanud edu ka oma populaarteaduslike töödega, kus arutleb oma teooriate ja kosmoloogia üle. Näiteks Hawkingu "Aja lühilugu" oli tohutu läbimüügiga, püsides The Sunday Times'i raamatumüügi edetabelis rekordilised 237 nädalat.

Loe veel

Vahest üks Hawkingi olulisemaid teadustöid on tema musta augu teooria. Must auk on aegruumi piirkond, millest lähtuv gravitatsioon on nii tugev, et sellest ei pääse välja miski, Hawking aga näitas teoreetiliselt, et mustad augud "auravad" augu serval ehk sündmuste horisondil. Seda tuntakse Hawkingi kiirgusena ja selle käigus tekivad musta augu energiast põhjustatult osakeste paarid, millest üks langeb tagasi musta auku, aga teine osake kiirgub eemale.

Nendel osakestel, mis langevad augu sisse, on negatiivne mass ja nende kuhjumise tulemusel muutub auk aina väiksemaks, tekitades lõpuks selle hääbumise.

Kosmose koloniseerimise eestkõneleja

Viimastel aastatel on Hawking üha enam rääkinud ka sellest, et planeedil Maa elamise aeg on piiratud ning et kosmose koloniseerimine on inimkonna säilimise seisukohalt elutähtis ning ennustab, et maailma elanikel on väga raske vältida katastroofi järgmise saja aasta jooksul.

„Me alustame oma ajaloo üha ohtlikumaks muutuvat perioodi,“ ütles Hawking 2011. aastal. „Meie elanikkond ja planeet Maa mittetaastuvate ressursside kasutamine kasvavad eksponentsiaalselt koos meie tehnilise võimega muuta keskkonda paremuse või halvemuse poole. Aga meie geneetiline kood kannab endiselt isekaid ja agressiivseid instinkte, mis olid minevikus ellujäämisel eeliseks."

"On piisavalt raske vältida katastroofi järgmise saja aasta jooksul, rääkimata järgmisest tuhandest või miljonist. Meie ainuke võimalus pikaajaliseks ellujäämiseks ei ole mitte jääda Maale ringi hiilima, vaid levida kosmosesse,“ ütles Hawking.

Seetõttu julgustab Hawking edasi uurima, kuidas kosmose koloniseerimine võimalikuks muuta.

Hawking on pärjatud paljude tunnustustega, ta on muu hulgas Londoni Kuningliku Seltsi, Paavsti Teaduste Akadeemia ja USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liige. Hoolimata oma tõsisest haigusest, jätkab ta aktiivselt ühiskondlikes teaduslikes aruteludes kaasa rääkimist.

Palju õnne, Stephen Hawking!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised