Natsi-Saksamaa võimsaima sõjalaeva "pärand" leidub siiani Põhja-Norra mändides

 (87)
Natsi-Saksamaa võimsaima sõjalaeva "pärand" leidub siiani Põhja-Norra mändides
Wikimedia Commons/USA laevastiku ajalookeskuse kogu.

Teise ilmasõja ajal oli liitlaste merevägede üheks olulisemaks sihiks leida ja lasta põhja sakslaste Bismarck-klassi lahingulaev Tirpitz. Laeva varjati Norra rannikul ja nagu nüüd selgus, jätsid selle peitmismeetodid sügavad jäljed mere ääres kasvanud puudesse.

Sakslased varjasid suurt laeva tavaliselt mõnes fjordis ja kasutasid selle maskeerimiseks ka mürgist kunstudu. See kahjustas kaldal kasvavaid puid nii tõsiselt, et mürgi jäljed on siiamaani näha puude aastarõngastes - õigemini nende puudumises.

Mainzis asuva Johannes Gutenbergi ülikooli teadlane Claudia Hartl jõudis selle avastuseni juhuslikult. Ta kogus piirkonnas puiduproove, et välja selgitada sealse kandi klimaatiline minevik. Nii tõsine külm kui kahjurid võivad puu iga-aastast kasvu takistada, kuid kummagagi neist põhjustest ei saa seletada aastarõngaste täielikku puudumist mõnedest puudest, mis kasvasid juba aastal 1945.

BBC kirjutab, et üks Hartli kolleeg pakkus, et põhjus võib olla Tirpitzis, mis oli aasta varem Kåfjordis ankrus. Seal ründasid seda ka liitlaste pommituslennukid.

Tirpitz ja maskeerimissuits fjordis. Wikimedia Commons/Kuningliku laevastiku ametlik fotograaf.
Seotud lood:

Arhiividokumentidest selgus, et laeva varjati kloroväävelhappegaasiga. "Me arvame, et see kahjustas puude okkaid," ütles Dr Hartl BBC-le. "Kui okkaid pole, ei suuda männid fotosünteesida ja biomassi toota. Mändide puhul on ühe okka iga tavaliselt kolm kuni seitse aastat ja kui puud oma okkad kaotavad, võtab taastumine väga kaua aega."

Teadlased leidsid, et ühe puu puhul pole märgata lausa mingit kasvu tervelt üheksa aasta jooksul alates 1945. aastast. Hiljem puu paranes ja kasvab siiamaani, ent selle kasvu normaalseks muutumine võttis aega 30 aastat.

Teistel mändidel on rõngad küll näha, kuid need on erakordselt õhukesed ja võivad hooletule silmale lausa nähtamatuks jääda. Alles umbes nelja kilomeetri kaugusel sündmuskohast hakkavad gaasi mõjud puudest kaduma.

Tirpitz sai Kåfjordis rünnaku alla sattudes kahjustusi, ent põhja lasti see kaugemal läänes Tromsø fjordis Briti kuninglike õhujõudude Lancasteri pommitajate poolt. See juhtus 1944. aasta lõpus.

Hartl usub, et ta "sõjadendrokronoloogial" võib olla paralleele mujalgi. "On väga huvitav, et sõjategevuse jäljed on praegugi, 70 aastat hiljem Põhja-Norra metsades säilinud. Sellist suitsu ja muid kemikaale kasutati mujalgi Euroopas, nii et sarnaseid mustreid ja efekte, mille on põhjustanud Teine maailmasõda, võib leida mujaltki."

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare