Mustas meres leitud "surnuaed" on talletanud laevavrakke vähemalt 1500 aastat

 (9)

Tegemist oli ühe ulatuslikuma allveearheoloogia projektiga üldse, kui Briti Southamptoni ülikooli merearheoloogia projekti korras võeti ette kolm aastat kestnud ekspeditsioon Bulgaaria rannikuvetes. Satuti tõelisele kullasoonele - ligemale 60 laevavrakki lebas merepõhjas, mis uppunud arvatavalt 1500-aastase perioodi jooksul.

Algselt tegeldi seal hoopis kliimamuutuse mõjude uurimisega merekeskkonnale, aga leid, millele satuti, oli erakordselt võimas. Mitte ainult aluste suur hulk ei avalda muljet, vaid ka nende erakordselt hea seisukord, hoolimata sajanditest, mis soolase merevee meelevallas oldud.

Black Sea MAP (Maritime Archaeology Project) kasutas uurimisalust Stril Explorer, mis varustatud kahe kaugjuhitava allveeroboti ja kõige modersema tehnikaga pardal, mis allveearheoloogiel üldse kasutada on, koos kõrgresolutsiooniga 3D-kaamerate, laserskanneri ja kõigi teiste seadmetega, mis merepõhja uurimiseks ja kaardistamiseks vaja on.

Laev saavutas rekordeid nii selliste uurimislaevade suurima uuritud sügavuse (1800 m), kiiruse kui ka läbitud distantsi (1250 km) osas

Kuigi mõned allikad teatavad, et leiumaterjal avab lausa 2500 aastat meresõitu, on teadaolevalt vanim leitud alus pärist Rooma impeeriumi ajast, 4.-5. sajandist, järgnevad on enamikus Bütsantsi ja Osmanite aegsed alused, samas kui leiukoht võimaldab lähemalt uurida ka mineviku kaubeteede kulgemist, laevade ehitust ja kaupa, mida seal veeti.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised