Ehitisi kutsutakse väravateks - mitte seepärast, et need tegelikult väravad oleks, vaid need näevad õhust karjaväravate moodi välja - ja neid kirjeldab peagi ilmuvas teadustöös Lääne-Austraalia ülikooli teadlane David Kennedy, kes aastal 1978 lõi Lähis-Ida arheoloogia aerofotode arhiivi.

Nagu Kennedy kirjutab, tõid uue avastuse esimest korda avalikkuse ette saudi ajaloohuvilised. Dr. Al-Sa`eed. Tema uurimisgrupi liikmed kasutasid Google Earthi, et maastikku vaadelda ja katsuda leida seal midagi, mis võinuks olla inimtekkeline. Al-Sa`eed kontakteerus Kennedyga, kes omakorda "väravaid" Google Earthi vahendusel uuris. Väljakaevamisi seal tehtud ei ole.

Moodustised on tegelikult madalad, pisut üle meetri kõrgused ja üsna rohmakalt ehitatud müürid, millest suurem jagu jäävad pikkuselt 50 ja 150 meetri vahele. Kokku leitud 389 "väravast" on 36 üle 200 meetri pikkused ja pikim lausa 518 meetrit.

Mis need täpselt on ja miks need ehitati, on veel teadmata, kuid ehitiste olemasolu viitab sellele, et praeguste laavaväljade asemel pidid kunagi olema eluks palju paremini sobivad olud. "Laavaväljad on sageli arheoloogiliste leidude poolest väga rikkad, mis viitab sellele, et minevikus oli piirkond niiskem ja seal oli piisav taimkate," kirjutas arheoloog. "Hiljutised uurimustööd suuremate asulakohtade juures toetavad seda ideed."

Rajatiste endi kohta ütles Kennedy New York Timesile, et neil ei tundu olevat olnud mingisugust matustega seotud ülesannet, ka ei tundu need olevat inimese eluasemed ega loomapüügiks mõeldud lõksud. "Ma ei tea, mis need on," ütles ta.

"Väravad" pole ainsad leitud rajatised. Nendega koos leiti ka kümneid kujult tuulelohesid meenutavaid moodustisi, mida väidetavalt kasutati loomapüügiks (sarnaseid on Lähis-Idast varemgi leitud), kivikuhjasid, ja ringikujulisi rajatisi. Lohed, ringid ja muud rajatised olid peaaegu alati väravate peale ehitatud, mis viitab sellele, et need on hiljem rajatud.

Vulkanoloogid Vic Camp ja John Roobol kaardistasid piirkonda 1980. aastatel enne seda, kui väravad avastati. Nad dateerisid seda, millal laavavoolud toimusid ja kuna mõned rajatised on laavaga kaetud, järeldasid nad, et mõned "väravad" võivad olla ehitatud umbes 7000 aastat tagasi.