Vana-Egiptuse joonistustel olid armastajad ­teineteisele küll väga lähedal, kuid nad ei suudel­nud, mis võib tähendada, et nad seda ei harrastanudki, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

USA Nevada ülikooli tead­laste sõnul ei tegele suudlemisega ka tänapäeva küttide-korilaste hõimud ja kõigest pooltes ­kultuurides antakse armastuse märgiks ­partnerile suud. Seetõttu oletavad teadlased, et see komme on lääne kultuuri leiutis.

Ka loomariigis on suudlemine haruldane, seda on täheldatud üksnes šimpanside ja kääbusšimpanside ehk bonobode puhul. Ent omavahel ei musita mitte emased ja isased, vaid isasahvid ­näiteks omavahelise leppimise märgina.

Üldiselt peilivad loomad endale sobilikke paaritumiskaaslasi välja lõhna järgi.

Kuna uuringute järgi on ka inimestele oluline partneri lõhn ning selle haistmine eeldab teineteisele lähedal olemist, siis oletavad teadlased, et aja jooksul on osa kultuure asunud partneri ­nuusu­tamise asemel teda hoopis suudlema.