Miks me teeme uusaastalubadusi?

 (7)
Ilutulestik on selleks korraks vaadatud, aasta 2018 on alanud. Aeg on uue aasta lubadusteks!
Ilutulestik on selleks korraks vaadatud, aasta 2018 on alanud. Aeg on uue aasta lubadusteks!Foto: Taavi Sepp

Hakkan korralikult trennis käima. Tervislikumalt toituma. Raha säästma ja rohkem lähedastega aega veetma! Need on ehk kõige tavalisemad asjad, mida inimesed endale uue aasta saabudes lubavad. Selline traditsioon on eri kultuurides aga juba aastatuhandeid vana.

Ameerika Ühendriikides Marist College'i läbi viidud küsitluse järgi plaanib 44% vastanutest uueks aastaks midagi lubada. Kõige rohkem plaanitakse olla uuel aastal parem inimene või kaalust alla võtta – mõlemat lubas 12% küsitletutest. Nendele järgnevad lubadused rohkem trenni teha, tervislikumalt toituda ja praeguse töökoha parema vastu vahetada.

Tänapäeva lubajatele võib see tunduda kummaline, aga uueks aastaks lubaduste andmise traditsioonil on iidsed juured, kirjutab livescience.com.

Juba Pronksiajal tehti selliseid lubadusi, kuid need keskendusid pigem inimesi ümbritsevale, mitte isiklikule tulevikule. Rohkem kui 4000 aastat tagasi tähistasid babüloonlased uue aasta saabumist mitte jaanuaris, vaid märtsis, siis kui algas kevadise saagikoristuse aeg, 12-päevaste pidustustega, mil nimeks Akitu. Pidustustel valiti uus kuningas ning eriliste rituaalidega kinnitati inimeste jätkuvat lojaalsust ja ustavust jumalatele.

Sajandeid hiljem olid sarnased kombed roomlastel. Ka nemad tähistasid uue aasta algust märtsis. Riigi algusaastatel andsid ametisolevad magistraadid 1. märtsil Rooma senatile aru, kuidas nad on oma seadustejärgsete ülesannetega hakkama saanud, ning siis andsid ametivande uued magistraadid. Pärast seda, kui Roomast sai aastal 27 eKr keisririik, hakkasid linnajuhid ja sõdurid uue aasta esimesel päeval keisrile ustavusvannet andma.

Londoni kuningliku Holloway ülikooli Rooma ajaloo professor Richard Alston selgitas, et ühel hetkel nihkus uue aasta tähistamine jaanuarisse. Kuna roomlased muutusid ajaga vähem sõjakaks, tundus sobivam, et pidustusi, mida peeti sõjajumala Marsile kohaselt märtsis, peetaks hoopis alguste ja üleminekutega seostatud jumala Janus auks jaanuaris, selgitas Alston.

Ta jätkas, et uute kommete kohaselt peeti uue aasta esimese päeva esimeses pooles avalikke tseremooniaid ja vandeandmisi, teine pool oli aga enda lähedastega aja veetmiseks, kus teineteisele toodi "magusaks uueks aastaks" kingitusi.

Moodsa aja traditsioonid

Kindlat joont, kuidas roomlaste traditsioonid edasi kandusid, ei saa tõmmata, kuid 18. sajandi keskpaigast on pärit lubaduste andmise kiriklikud alged. 1740. aastal asutas metodisti kiriku rajaja pastor John Wesley uue, nn lepingu uuendamise teenuse, kus aastalõpu tähistamisel võisid koguduse liikmed muu hulgas oma jumalaga sõlmitud lubadusi uuendada.

Uue aasta lubadustest on siiski saanud tänaseks ilmalik traditsioon ja enamik inimesi, kes neid Lääne maailmas teevad, keskenduvad just enesearengule: kaalulangus, suitsetamise maha jätmine, tervislikum toitumine, võlgade tagasimaksimine, säästmine jne.

Hea lugeja, mis on sinu uue aasta lubadused aastaks 2018?

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare