Mida pidi laps teadma 19. sajandil kooli minnes?



Mida pidi laps teadma 19. sajandil kooli minnes?
Õigeuslilk kihelkonnakool Antslas. Arhiivifoto

„Lapsed ei õpi kristlust õpikust, vaid ikka vanemate ja õpetajate eeskujudest,“ võtab Irina Paert, Tartu ülikooli kirikuloo vanemteadur, kokku oma uuringu ühe arutelukoha, mis aktuaalne nii tänapäeval kui ka 19. sajandi koolis. Mida on meil tänapäeval õppida 19. sajandi õigeusu koolidest?

Usklikes koolides, olgu nad luterlikud või õigeusu koolid, käib õppetöö pähetuupimise abil. Õpetaja loeb, lapsed kordavad. Aga mida lapsed lõpuks nõnda teavad? (allikas: ERR Novaator)

Irina Paerti uuringute tulemused joonistavad sellest päris huvitava pildi. 19. sajandi lõpul koolides laste ja õpetajate taset kontrollimas käivad inspektorid küsivad lastelt, kas Päike on suurem või väiksem kui pea. Ja vastuseks on: väiksem.

Teisele kontrollküsimusele, mis on lähim linn, ei tea lapsed vastust. Õpetaja tähendab siis kõrvalt, et kust nad seda vastust teadma peaksidki – linnas käivad ju nende isad.

Loe täisteksti saidil ERR Novaator

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised