Ngô Đình Diệm oli mittekommunistliku Lõuna-Vietnami president aastail 1955-1963, tema vend Ngô Đình Nhu, kuigi ei omanud ametlikku positsiooni valitsuses, sai presidendi varjus piiramatult juhtida kõiki relvajõude riigi lõunaosas. Ja 1963. aastal, kui budistide protestimeeleavaldused hakkasid üle pea kasvama, korraldas nimelt Nhu relvastatud rünnakuid templitesse ja tuhandete munkade mõrvamisi.

Samal ajal kasvas budistide protest juba äärmusse, kui mungad hakkasid üksteise järel end avalikult põlema panema, sellega ka maailma tähelepanu otse Lõuna-Vietnami sündmustele tõmmates.

Nhu abikaasaks oli 1924. aastal sündinud Trần Lệ Xuân, aristokraatliku päritoluga kaunitar, kes, kuna ta mehe presidendist vend oli vallaline, kujuneski presidendipalees elades sisuliselt riigi mõjukaimaks naiseks, et mitte öelda, esimeseks leediks. Üks versioon viitab, et algselt oli tegemist kogemata juhtunud vääratusega, kui tundes kõrbeva inimliha lõhna, oli madaam Nhu avalikult arvanud, et kuskil keegi grillib liha.

Seejärel aga, et oma mehe tegevust avalikult toetada, arendas madaam Nhu nn barbeque-skandaali edasi:

Ngô Đình Nhu ise teatas sel ajal, et kui budistid edasi "grillida" tahavad, on tema valmis neid varustama bensiiniga. Madaam Nhu teatas veel, et budistide tapmine oli õnnelikeim päev tema elus pärast 1955. aastat. Ta süüdistas kõiki meeleavaldajaid kommunismis.

Diệm oli tulnud võimule referendumi toel 1955. aastal, millega rahvas ülekaalukalt keeldus monarhia jätkumisest ja tegi riigist vabariigi. Ja peaminister Diệmist sai president. Riigis kehtis küll vormiliselt demokraatia, kuigi Rahvuslik Revolutsiooniline Liikumine oli saavutanud parlamendis püsiva absoluutse enamuse ja riiki valitseti üsna diktaatorlikult. Kuigi kommunistlik mäss oli kestnud riigis juba aastaid, oskas Diệm vihastada välja ka suurema osa muust ühiskonnast. 1962. aastal üritasid kaks lennuväelast ka presidenti tappa, heites kaks pommi presidendipaleele.

Budistidekriisi ajal 1963. aastal olid aga rikutud juba ka riigi suhted Ameerika Ühendriikidega. Dương Văn Minhi juhitud riigipöördega 2. novembril 1963 kukutati ja hukati nii Ngô Đình Diệm kui ka Ngô Đình Nhu, ning aasta hiljem otsisid ameeriklased juba Tonkini lahe intsidendiga otsese ettekäände Vietnami sündmustesse sõjaliselt sekkuda.

Kuid ka USA sõjaline sekkumine (1965-1973) teatavasti ei andnud muud tulemust, kui suurte ohvrite hinnaga ikkagi kommunistide võidu sõjas.

Nhu lesk elas veel aastakümneid maapaos Itaalias ja Prantsusmaal, kus suri 2011. aastal.