Maailma vanim tänaseni tegutsev sõjaväeüksus saab lõpuks moodsad peakatted

Paavsti kaitsvad Šveitsi kaardiväelased loobuvad 16. sajandi stiilis metallkiivritest ja asendavad need plastikust peakatetega.

Šveitsi kaardiväe vorm on rõhutatult renessansipärane. Nende sini-puna-kollane munder loodi komandör Jules Repondi poolt 20. sajandi alguses ja selle lõige põhineb 16. sajandist pärit piltidel, millel Šveitsi kaardiväge kujutati. Igale mehele õmmeldakse rõivad just tema keha järgi, munder valmistatakse 154 erinevast detailist ning kogu vorm kaalub 3,6 kilo. Neid riideid siiski kogu aeg ei kanta, nii-öelda tavalisel tööpäeval võib kaardiväelasi näha ka lihtsamas sinises vormis, mida kantakse musta baretiga.

Vanaaegse triibulise mundri juurde käib ka metallist renessansistiilis kiiver. Sellise peakattega on aga väga palav tunde valves seista ja nii otsustati nüüd kergema ja jahedama lahenduse kasuks.

Associated Press teatab, et Šveitsi kaardiväelased esitlesid uut kiivrit iga-aastasel vandetseremoonial, mis toimus eile. Kaardiväelastega liitus 32 uut sõdurit – kõik vallalised katoliiklastest Šveitsi mehed, kel vanust alla kolmekümne. Minimaalselt kestab kaardiväelase ametiaeg Vatikanis kaks aastat. Vande andmisel lubatakse kaitsta paavsti ja ta järgijaid ning järeltulijaid.

Šveitsi kaardiväelaste kõneisik seersant Urs Breitenmoser ütles, et kui rahastus leitakse, on kavas vanad kiivrid hiljemalt järgmiseks aastaks uutega asendada. Plastikkiivri hind on 880 eurot tükist, mis tähendab, et see peakate on poole odavam kui metallist.

Ajaloolased peavad Šveitsi kaardiväge vanimaks järjepidevalt tegutsevaks sõjaväeüksuseks.

Šveitsi palgasõdurid teenisid 15. sajandi lõpust alates aastasadu erinevate Euroopa valitsejate õukondades. Vatikani paavstliku kaardiväe asutas juba 1506. aastal paavst Julius II, keda tunti ka lisanime il Terrible ehk Hirmus järgi, samuti kutsuti teda nn sõdalaspaavstiks. Väidetavalt olevat šveitslastest palgasõdurite vaprus talle nii sügavat muljet avaldanud, et Püha Tooli ja Šveitsi vahel sõlmiti vastav kokkulepe ja nii on siiani ehk üle 500 aasta Šveitsi sõdurid Vatikanis paavsti ametlike kaitsjatena ametis olnud.

Uued kaardiväelased annavad vannet igal aastal just 6. mail sellepärast, et nii tähistatakse 147 kaardiväelase hukku 1527. aasta samal kuupäeval. Nad surid paavst Clemens VII kaitstes päeval, mille kohta on öeldud, et siis sai otsa renessanss.

Roomat rüüstas 6. mail 1527 34 000-meheline mässuliste sõdurite armee, linna kaitses aga vaid 5000 meest Renzo da Ceri juhtimisel ja lisaks veel 189 paavsti kaardiväelast. Lähemalt saab selle päeva kohta lugeda SIIT.