Kood murtud: teadlased dešifreerisid eelviimase mõistatusliku Surnumere kirjarulli teksti

Selleks, et kuuekümnest tillukesest rullikatkest terviklik tekst kokku panna, kulus terve aasta. Lisaks polnud see mõeldud igaühele lugemiseks, vaid tekst oli kodeeritud. Üllatuslikult selgus pärast koodi lahtimuukimist, et kirje rullil iseenesest midagi kuigi salapärast ei kätkenudki.

„Rulliteksti tegelik sisu on lihtne ja oli tollal üldteada, nii et tegelikult polnud mingit põhjust seda varjata,“ ütlesid Eshbal Ratson ja Jonathan Ben-Dov Iisraelis asuvast Haifa ülikoolist. „Sarnast käitumist on näha aga ka mujalt pärit muistsete tekstide puhul, kus kõrge sotsiaalse staatusega inimesed arutlevad kodeeritud tekstides üldteada asjade üle justkui lihtsalt selleks, et oma staatust rõhutada. Teksti koodiga varjamine oli rohkem prestiiži küsimus. “

Rull kirjeldab ajaarvamissüsteemi

Nagu selgus, kirjeldatakse rullil selle autorite, omaaegsete kõrbeelanike ajaarvamissüsteemi. Tegu olid nomaadide sektiga, kes kutsus end nimega Yahad (eesti keeles „koos“). Mitmed teadlased usuvad, et tegu oli iidse judaistliku usulahu esseenidega, kes olid Jeruusalemma preestritega vastuolus.

Surnumere kirjarullid on sajad valdavalt heebreakeelsed ürikud ja nende jäänused, mis on pärit Kristuse sünnikoha ümbrusest. Kirjarullid puhkasid aastasadu kõrbekoobastes, enne kui esimesed 1940. aastatel avastati. Tegemist on üle 800 dokumendist (paljud neist katketena) koosneva ürikute kogumiga, mida on nimetatud kõigi aegade olulisimaks käsikirjaleiuks.

Esimesed rullid ja 11 neid peitnud koobast avastati aastatel 1947–1956. Esimese koopasuu olevat avastanud üks beduiini lambakarjus, kes läks kõrrematerjali otsima. Uudishimust viskas karjane koopasse kivikese ja kuulis üllatavalt savinõu purunemise häält. Savinõudesse rullid peidetud olidki. Eelmisel aastal leiti veel ka 12. koobas, milles päris kindlasti on kunagi olnud kirjarullid - sealt leiti kirjutamiseks valmis tühi pärgamendirull ja nahkrihm, mida oleks kasutatud selle kooshoidmiseks.

Äsja dešifreeritud rull on üks kahest viimasest, mille sisu seni veel avaldatud polnud, ütleb ScienceAlert.

Rull kirjeldab sekti kasutatud 364-päevase kalendriga seotut. See oli nn. teise templi perioodil (530 – 70 eKr) tuliste vaidluste allikaks. „Siiani judaisimis kasutatava kuukalendri puhul on vaja pidevalt palju otsuseid teha. Inimesed peavad pidevalt kuud ja tähti jälgima ning keegi peab vaatluste põhjal otsustama, millal uus kuu algab ja kuidas liigaastatega käituda,“ selgitavad uurijad. „364-päevane kalender oli aga perfektne. Seda arvu on võimalik jagada nelja ja seitsmega, mis tähendab, et tähtsad sündmused langesid igal aastal samale päevale.“

Autori tekstist käis üle ka korrektor

Rullil kirjutatakse veel sekti jaoks tähtsatest kuupäevadest, mida Piiblis mainitud ei ole, ent mille kohta leiab ülestähendusi teistegi kirjarullide pealt. Need on uue veini ja uue õli pidustused, mis on Shavouti ehk lõikuspeo laiendused.

Lisaks teadaolevatele asjadele leiti rullilt aga ka midagi sootuks uut: iidse maailma selline tõlgendus, millesugust varem kohatud polnud. Nimelt kasutatakse sellel olevas tekstis sõna tekufah (tähendab perioodi) märkimaks erilist üleminekupäeva erinevate aastaaegade vahel. Kuigi sõna on varasemast teada, on see esimene kord, mil on täheldatud seda just niisuguses kontekstis kasutatavat.

Märkimisväärne on veel seegi, et rullist on pärast selle kirjutamist üle käinud keegi iidne korrektor. Too lisas teksti terve trobikonna autori poolt unustatud olulisi tähtpäevi ja muid märkmeid ning aitas sellega ka tänapäeva teadlastel kogu teksti lahti mõtestada.