Kolpadest torn ja sõrestik viitavad asteekide inimohverdamise kombele muistses Mehhikos

 (10)

Kolpadest torn ja sõrestik viitavad asteekide inimohverdamise kombele muistses Mehhikos
Illustratsioon 1587. aastast pärinevast käsikirjast.Allikas: The Codex Tovar/Wikimedia Commons

Uurijate töörühm on Mexico Citys välja kaevanud rajatise, mida nad kirjeldavad kui „kolpadest sõrestikku“ (ingl skull rack) — korvpalliplatsi pikkust müüri, mis on valmistatud teivastesse aetud inimkoljudest.

Mehhiko riikliku antropoloogia- ja ajalooinstituudi uurijate avastust kirjeldab lähemalt ScienceMag.

Kolm aastat tagasi avastasid uurijad nn kolbatorni — ringikujulise ristlõikega torni, mis oli ehitatud omavahel mördiga liidetud inimkoljudest. Torn osutus vaid üheks osaks trofeede eksponeerimise alast, mis, nagu uurijad hiljuti leidsid, hõlmab ka kolpadest sõrestikku.

Sõrestik osutus u 35 meetri pikkuseks ja viie meetri kõrguseks. Omal ajal koosnes see püstistest puitpostidest kummaski otsas ja üksteisest paari meetri kaugusele paigutatud väiksematest postidest nende vahel. Postidele olid kinnitatud rõhtsad teibad. Kogu rajatis pidi välja nägema nagu kõrge puitaed, kuid seda kasutati hoopis inimeste koljude väljapaneku hoidmiseks — igasse koljusse olid külgedele puuritud augud, et neid saaks teivaste otsa ajada nagu arvutuslaua kive. Tulemusena valminud konstruktsioon meenutas pisut ka võimla varbseina, milles iga redelipulk oli läbi kolpade aetud.

Puidust detailid olid, mõistagi, kõdunenud, kuid väljakaevamispaigast leitud tõendid võimaldasid uurimisrühmal algse rajatise koos koljudega taastada. Uurijad märkisid, et selliste sõrestike olemasolu oli eeldatud, kuna neist olid kirjutanud omaaegsed Hispaania maadeavastajad, kes tähistasid rajatisi nahuatlikeelse terminiga tzompantli.

Uurijad usuvad, et nii torn kui ka sõrestik olid seotud inimohverdamisrituaalidega, mida viidi läbi asteekide elukorralduse säilitamiseks. Väljakaevamiskoht paikneb kunagises asteekide tsivilisatsiooni keskuses Tenochtitlanis, kus nüüdisajal on osa Mexico Cityst. Asteegi indiaanlaste mexica’de hõim elas seal u 14.–16. sajandil. Hispaania maadeavastajad, kes pidasid kohalikke ja nende kombeid barbaarseteks, lõhkusid maha ja katsid kinni hulga nende loodud rajatisi.

Loe veel

Väljakaevamiste edenedes on uurijate töörühm leidnud huvitavaid juhtlõngu, mis on andnud vihjeid selle kohta, milline võis olla kogu templiks peetava rajatise ülesehitus. Nüüdseks on teadlased veendunud, et läheduses peab paiknema veel teinegi kolpadest torn, mida nad pole veel üles leidnud. Neil on kavas väljakaevamisi jätkata ning uurida põhjalikult ka koljusid ja muid leide, et saada rohkem teada seal kunagi elanud rahva, sealhulgas ohvriks toodud inimeste kultuurist.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare