Kes oli Vassili Mitrohhin, KGB saladused paljastanud arhivaar?

 (38)

Kes oli Vassili Mitrohhin, KGB saladused paljastanud arhivaar?
Vassili Mitrohhin ja väike osa tema märkmetest, mis praegu Cambridge'i ülikoolis asuvad.Fotokollaaž: AFP/Scanpix, wikimedia commons

Endise KGB-lase Vassili Mitrohhini elutöö abil sai Briti luureorganisatsioon pea ammendava ülevaate nõukogude luure välishaardest. Tema paljastusi peetakse maailma luureajaloos üheks suurimaks reetmiseks. Mis mees oli Mitrohhin oli ja miks otsustas ta oma kodumaa reeta?

3. märtsil 1922. aastal Nõukogude Venemaal Rjazani obastis sündinud Vassili Mitrohhin omandas juristi ja ajaloohariduse ning idealistliku kommunistina leidis pärast Teist maailmasõda oma tee Nõukogude riigiaparaati. Kõigepealt töötas ta Ukraina NSV-s Harkovi prokuratuuris, 1948. aastal alustas välisluureohvitsrina NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumis.

Mitrohhin töötas 1950. aastate algusest välisluureteenistuses väliagendina, tema esimene esimene pikem tööots viis ta Lähis-Itta, kus Mitrohhin infiltreerus Vene õigeusu kirikusse. 1956. aastal sõitis ta näiteks koos Nõukogude olümpiakoondisega Melbourne’i olümpiamängudele.

Kuid samal aastal hiljem süüdistati teda saamatuses ja viidi operatiivtöölt üle KGB arhiivi. Võib öelda, et just siis sai alguse tema elutöö, KGB sajalaste dokumentide kogumine. Elutöö, mida tehes riskis ta kodumaa reetmise paragrahvi all süüdimõistmise ja kindla surmanuhtlusega.

1972. aastal, mil toimus suur KGB kolimine Lubjankalt uude majja Moskva lähedale Jasenevosse, oli major Mitrohhin juba 50-aastane ja ka juba pikaaegse arhiivis töötamise kogemusega. Kolimine andis talle suurepärase võimaluse lahti lapata kõik KGB kaustad ja dokumendikarbid. Neid oli palju, umbes 300 000 tükki.

Seotud lood:

Mitrohhin alustas luuredokumentide põhjal ülevaate koostamist KGB tegevusest välisriikides: algul õppis pähe nimed-varjunimed ja kirjutas need õhtul kodus ringi. Hiljem peitis ta arhiivis kohapeal paberitükkidele tehtud märkmed riietesse ja kingadesse ning viis need töökohast välja.

Ta viis kogutud materjalid oma Moskva lähedal asuvasse suvilasse, kus pakkis need metallpiimanõudesse ja peitis maa alla. Sinna kogunes 12 aasta jooksul pabereid mitmetest aastakümnetest KGB saladustest.

Pettumine Nõukogude Liidus

Ent mis sundis üht KGB agenti neid saladusi paljastama? Mitrohhin on öelnud, et pettus nõukogude ideoloogias, eriti pärast Praha kevade sündmusi 1968. aastal. Ta kuulas aastaid BBC ja Ameerika Hääle ülekandeid ning märkas, millised käärid olid sealse info ja nõukogude tegelikkuse vahel.

Loe veel

Paljuski mängis rolli ka see, mis infot ta KGB dokumente lugedes sai – sealt vastu vaadanud õudused, kuidas võim nõukogude kodanikke tegelikult aastaid represseeris, olid talle ülimalt šokeerivad. “Ma ei suutnud uskuda, et selline kurjus võib olemas olla. Kõik oli põhjalikult planeeritud, ette valmistatud… Dokumente lugedes valdas mind šokk,” on ta aastaid hiljem Briti meedias meenutanud.

Mitrohhini karjäär KGB-s kestis kokku 36 aastat, kuni ta 1984. aastal pensionile jäi. Siis lõppes ka arusaadavalt tema dokumentide smugeldamine. Edasi hakkas ta otsima võimalusi kogutud andmed ohutult Läände toimetada – ta oli üle kümne aasta suutnud vahele jäämist vältida, seda ei tohtinud ka nüüd juhtuda!

Parim võimalus saladokumentide üleandmiseks avaneski alles pärast Nõukogude Liidu lagunemist: 1992. aasta märtsis istus ta öisele Moskva rongile, mis sõitis "ühte vastiseseisvunud Balti vabariiki."

Kuhu Mitrohhin sõitis – siin lähevad versioonid lahku. Nagu kirjutas tänane Maaleht, on neil kindlad tõendid sellest, et rong sõitis just Tallinnasse. Alguses läks Mitrohhin Kentmanni tänaval asuvasse USA saatkonda, kuid seal ei tuntud ta materjali vastu mingit huvi. Seejärel koputas ta brittide uksele, kellega ka kaubale saadi.

Teistel andmetel toimus kogu asjaajamine Vilniuses, enim levinud versioon räägib aga, et Mitrohhini arhiiv toimetati Inglismaale MI6-le Riia kaudu.

Igatahes tõi Mitrohhin kuu aega hiljem Moskva peidikust kaasa juba 2000 lehekülge dokumente ja septembris lahkus lõplikult koos naise Nina ja pojaga Venemaalt Londonisse. Ta sai Briti kodakondsuse ja elamiseks anonüümse turvamaja.

Kartis endiste kamraadide kättemaksu

Väga palju pole Mitrohhini elust Londonis teada, sest ta kartis endiste KGB-laste kättemaksu. Sestap hoidis ta madalat profiili. Kui 1999. aastal ilmus tema ja Cambridge professori Christopher Andrew luure- ja poliitikamaailma šokeerinud raamat “Mitrohhini arhiiv”, siis ka selle ajal lubas ta end BBC-l intervjueerida ja pildistada ainult profiilis ja läbi tumeda katte.

Mitrohhin hoidis omaette, tal polnud palju sõpru – oma osa mängis siin ka keelebarjäär, sest ta rääkis väga vähe inglise keelt. Tema suurim kaaslane oli abikaasa Nina, kelle surma ta 1999. aastal väga üle elas.

Vassili Mitrohhin suri 81-aastasena 23. jaanuaril 2004. aastal Londonis.

USA luureeksperdid on tema kogutud ja läänele üleantud arhiivi nimetanud “kõige täiuslikumaks ja ammendavamaks, mida oleme saanud mis tahes allikalt”. Materjalid, mida on kokku 33 kasti, asuvad praegu Cambridge’i ülikooli Churchilli kolledži arhiivikeskuses. Need on avalikkusele alates 2014. aastast kättesaadavad.

Eestiga seotud seigad Mitrohhini dokumentides

Dokumentidest tuli aga välja mitu Eestiga seotud seika. ETV “Pealtnägija” tutvus mõni aasta tagasi nendega, ning vahendas, et arhiivis oli kirjas, et 1963. aastal töötas nõukogude välisluures Eesti pagulastega ehk nagu neid KGB keeles nimetati, "emigrantidega" kokku 11 agenti,

Või teine juhtum: 1951. aasta 5. novembril jootis KGB agent täis Saksa luureorgani kaastöötaja ja USA luure residendi ning toimetas nad Lääne-Berliinist Ida-Berliini ja andis NLi julgeolekutöötajate kätte. Selle USA residendi puhul oli tegemist Tallinnas sündinud ja CIA heaks töötanud Vladimir Kiviga. Kivi saadeti hiljem Gulagi vangilaagrisse.

Konkreetseid Eesti nimesid oli Mitrohhini arhiivis kõige rohkem peatükis, kus räägitakse dissidentidest. Näiteks mainiti seal Kalju Mätikut, kes osales 1970. aastatel nõukogudevastases organisatsioonis Eesti Demokraatlik Liikumine ning pidi ka selle eest vangilaagris olema.

Mitrohhini kõige skandaalsem Eestiga seotud paljastus on aga see, et siit pärit Venemaa patriarh Aleksius II oli nõukogude ajal Eesti metropoliidina KGB agent varjunimega Drozdov ehk Rästas.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare