KATKEND RAAMATUST | Suurima Teises ilmasõjas uputatud reisilaeva Empress of Britain saatus ja hukk

 (1)

KATKEND RAAMATUST | Suurima Teises ilmasõjas uputatud reisilaeva Empress of Britain saatus ja hukk
Wikimedia Commons.

Katkend on pärit sõjaajaloolase Mati Õuna raamatust "Atlandi hiiglased ja suurpurjekad maailmas", mille väljaandjaks on kirjastus Ammukaar ja Sentinel.

1931. aastal Canadian Pacific Line´l valminud Empress of Britain ei olnud esmajärgulise suurusega ookeanihiiglane ja vaevalt oleks ta oma rahuaegsete tegemistega maailma mereajalukku läinud, kui ta ei olnuks suurim ookeaniaurik, mis sakslastel õnnetus II maailmasõjas uputada.

Suur laev oli Empress of Britain siiski — mahuga 42 348 brt, pikkusega 231,8 m ja laiusega
29,8 m. Reisijakohti oli tal eri andmeil 1182 või 1195 ja esialgu sõitis ta Quebec–Southamptoni liinil. Tuntuks sai ta esialgu aga oma eksootiliste ümbermaailmareisidega, mis kestsid 128 päeva ja mille kestel läbiti meredel-ookeanidel 30 000 miili ehk 55 590 km; raudteeretked veel peale selle. Noid tolleaegsete ähkivate auruvedurite vedamisel tehtud pikki raudteeretki oli ümbermaailmasõidul kaks — Indias ja Hiinas. Kõigepealt aga tuli muidugi kodusest Ameerikast Aasia rannikule sõita.

108 sadamat 24 riigis

Ümbermaailmareis algas maailma rahameeste pealinnast New Yorgist tavaliselt jaanuari alul, läks üle Atlandi, läbi Venemere ja Suessi kanali ning Punase mere India ookeanile ning seal hakkas India juba peagi paistma. India rongiretk olnud kahe-kolmenädalane ja sellelt tagasi tulnult sõideti Empress of Britainil mööda Tseiloni saarest (praegu Sri Lanka), samuti Jaava ja Bali saartest ning jõuti Filipiinidele. Seejärel tehti Hiina rongiretk, käidi Jaapani sadamais ja sõideti üle Vaikse ookeani, tehes vahepeatuse muidugi Hawaiil. Jõudnud koduse Põhja-Ameerika läänerannani, sõideti läbi Panama kanali ja oldi varsti New Yorgis. Reisi ajal külastatud 108 sadamat 24 riigis.

Loe veel

Seotud lood:

Muidugi maksis selline reis osavõtnuile üüratut raha, aga küllap tõi seda veelgi rohkem sisse Canadian Pacific Line´i omanikele.

II maailmasõja alates rekvireeriti Empress of Britain sõjaväevedudeks ja ta olevat hakatuseks vedanud Austraalia sõdureid Aafrika sõjatandreile. 1940. aasta 26. oktoobril aga oli ta 400 sõduriga pardal jõudnud Atlandi ookeani ja Kelti mere piirile Iirimaast edelas. Seal märgati teda ülemleitnant Bernhard Jope juhitud 4-mootoriliselt Saksa lennukilt Focke-Wulf Fw 200 Condor. Jope viis oma lennuki madallennule ja tulistades aurikut oma 20 mm automeetkahurist ja kuulipildujaist, viskas laevale 2 fugasspommi ja 2 süütepommi. Võib arvata, et Condor lendas piki laeva ja ligi veerandkilomeetrisest hiiglasest oli mööda pommitada võimatu. Empress of Britainile oli sõja puhul peale pandud neli 76 mm õhutõrjekahurit ja 40 mm ning 20 mm automaatkahureid, kuid Jope lennuk saanud vaid kergelt viga. Aurikul aga hävis pommiplahvatusest raadioruhv ja seetõttu ei saadud anda appikutseteadet. Laeval tekkis tulekahju, mis järjest laienes; ülemleitnant Jope aga laskis eetrisse anda allveelaevadele määratud teate hiigelauriku asukoha ja kursi kohta.

Laev põles kaks päeva

Imelik küll, kuid üsnagi sõidetavas ookeaniosas põles Empress of Britain kaks päeva, enne kuni ta avastati Briti patrullvesilennuki Catalina poolt. See juhatas avaristi juurde Poola hävitaja „Buzza“, mis sõdis tollal Royal Navy koosseisus, samuti teisi laevu. „Empress of Britainil“ oli tollel saatuslikul reisil pardal kokku 643 inimest, neist 49 andsid oma hingekesed Taevaisale, 594 pääses.
Empress of Britaini üritati pukseerida mõnda lähedal asuvasse sadamasse, kuid just siis, kui appitulijailt olid ikka veel põlevale aurikule tõmmatud puksiirotsad, käis selle keskosa pardas torpeedoplahvatus — Fw 200 raadioteate peale oli kohale jõudnud Hans Jenischi juhitud allveelaev U 32, mis aurikusse torpeedo läkitas.

Selle ilmkäraka peale Empress of Britain uppus, talle appi jõudnud hävitajad aga lülitusid „sakslase“ tagaajamisse. Kaks päeva hiljem, 30. oktoobril, õnnestuski hävitajail Harvester ja HighlanderIirimaa looderanniku juures U 32 põhja lasta. Võib arvata, et enne lõplikku põhjaminekut laskis komandör Jenisch oma laevukesel pinnalduda, sest 42 meeskonnaliikmest pääses 33, nende hulgas ka komandör ise. Muidugi langesid need mehed sõjavangi, kust Jenisch pääses tulema 1947. aastal. Muide, saksa perekonnanimi Jenisch on arvatud tulevat eesti Jänes´est. Ega see võimatu pole, sest siin jutuks olnud Hans Jenisch oli sündinud Ida-Preisimaal, seega peaaegu, et naabrimees.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised