"Tõenäoliselt toimetati granaat siia kartulilaadungi hulgas, kuna kui me selle leidsime, oli see kaetud mudaga," ütles South China Morning Postile Hong Kongi politseipealik Wong Ho-Hon. "Me tuvastasime, et tegu on sakslaste tehtud relvaga, mida kasutati tõenäoliselt I maailmasõjas," ütles ta.

Tehase masinad suutsid granaadi tuvastada selle kaalu järgi, kuigi mõõtmetelt oli see täiesti sarnane keskmisele kartulile. "Me otsustasime granaadi kahjutuks teha, kasutasime selleks kõrgsurvega veekahurit," ütles Ho-Hon.

Sõjaajaloolase Dave Macri sõnul on tõenäoline, et sõja ajal paiknes kartulipõllul kaevik, mille põhja jäänud granaat nüüd kartulite hulka sattus. "Kuna see oli kaetud mudaga, jäeti granaat tõenäoliselt kaevikusse - võimalik, et selle pillasid maha ühe poole sõdurid või viskasid selle sinna vaenlased," ütles ta. Tõenäoliselt aeti kaevik peale sõja lõppu mulda täis ning nii sattuski granaat kartulisaagi hulka.

Maailmasõdadest on Euroopa pinnasesse jäänud veel terve hulk lõhkekehi - lõhkekehaekspert Michael Colling ütles 2016. aastal The Telegraphile antud intervjuus, et aastas käib demineerijate käest läbi umbes 25 tonni vanu pomme. Tema sõnul läheb samas tempos Euroopa pinnase lõhkekehadest täielikuks puhastamiseks veel hinnanguliselt 500 aastat.