Kange mees: keskaegne langobardi sõdalane asendas amputeeritud käe relvaga

 (2)

Kange mees: keskaegne langobardi sõdalane asendas amputeeritud käe relvaga
Foto: Micarelli et al./Journal of Anthropological Sciences

Millalgi 6. ja 8. sajandi vahel tänapäeva Põhja-Itaalias elanud mehe haua lahtikaevamisel leiti ta pooliku käeluu juurest terariist, mis oli ilmselt olnud rihmadega köndi külge kinnitatud.

ScienceAlert annab teada, et langobardide surnuaialt leiti sadu inimskelette, lisaks veel ühe peata hobuse ning ka mitmete hurtade omad, ent üks luustik pälvis oma eriskummalisuses arheoloogide teravdatud tähelepanu. See oli kuulunud 40-50 eluaastates mehele, kelle parem käsi oli küünarvarre keskelt amputeeritud. Rooma Sapienza ülikooli teadlased Ileana Micarelli juhtimisel järeldasid, et mees oli käest ilma jäänud trauma tagajärjel, aga mil viisil täpselt, on võimatu öelda.

„Üks võimalus on, et jäse amputeeriti meditsiinilistel põhjustel, käsi võis olla murtud kukkumisel või mingi muu õnnetuse tagajärjel, mille tulemusena tekkis ravimatu luumurd,“ kirjutavad teadlased. „Aga arvestades langobardide sõjakust ei saa välistada, et mees jäi käest ilma lahingus.“

Lähemal uurimisel oli näha, et nii küünar- kui kodarluu murdunud otstele oli avaldatud biomehaanilist survet. Kodarluule oli kasvanud liigluu ning mõlema luu kuju oli surve all muutunud. Sellist survet võinuks käeköndile avaldada protees.

Ülikulunud hambad toetavad proteesihüpoteesi

Lisaks avastati, et mehe hambad olid erakordselt kulunud ja omapärasel moel võib seegi proteesihüpoteesi toetada. Iseäranis kulunud olid parempoolsed hambad – neilt oli kadunud hambaemail ja hambad olid kulunud nii palju, et pulbi- ehk säsiõõs oli avatud. Võib arvata, et see viis tõsiste põletikeni. Hambad võisid aga niimoodi kuluda seepärast, et mees pingutas hammaste abil tihti nahkrihmu, mis proteesi paigal hoidsid.

Lisaks oli õlavarreluule tekkinud C-kujuline kühm, mis sai sinna moodustuda tänu sellele, et mees hoidis sageli õlga ebaloomulikus asendis – selleks, et proteesi rihmu suus pingutada.

Kõigi teiste matusepaigast leitud meeste luustike puhul olid hauda kaasa pandud noad ja muud relvad nende külgedele asetatud. Ent invaliidi skeletiga olid teistsugused lood. Ta parem käsi oli küünarnukist painutatud ja asetatud risti üle torso. Käeköndi luude kõrval oli aga noatera, mille alumine ots sobitus täpselt köndi asendiga kokku. Teadlased leidsid ka D-kujulise pandla ning kõdunenud orgaanilist materjali, mis oli tõenäoliselt nahk.

Loe veel

See viitab, et käekönt oli kaetud nahast vutlari või kattega, mida pandla ja rihmade abil pingutada sai ja katte küljes oli omakorda nuga või noatera. Tõsi, selle kasutuseesmärk on küll pisut hämar, kuid luude paranemise põhjal võib kindlalt väita, et mees elas proteesiga pikki aastaid pärast seda, kui ta oma käest ilma jäi.

Kogukond hoolis mehest

„Langobardi mehe ellujäämine pärast esijäseme amputeerimist on märkimisväärne, arvestades, et see toimus antibiootikumide-eelsel ajal,“ märgivad teadlased, kes lisavad, et mees mitte ainult ei kohandunud oma invaliidsusega hästi, vaid kasutas käeköndi ja noa kombinatsiooni lausa tööriistana. „Mehe ellujäämine pärast sellist traumat on kogukondliku hoole, perekonna kaastunde ja inimelu kõrgelt väärtustamise tunnistajaks,“ ütlevad teadlased uurimuses, mis ilmus ajakirjas Journal of Anthropological Sciences.

Varakeskajal valmistatud langobardide raudkrooni kasutati Itaalia kuningate kroonimisel veel eelmise sajandi keskelgi. Foto: James Steakley/Wikimedia Commons

Langobardid olid idagermaani hõim, kes valitses aastail 568-774 Itaalias asunud kuningriiki. Arvatavasti olid nad pärit Skandinaaviast - mõnede oletuste kohaselt Ojamaalt. Nende nimi on pärandunud tänase Itaalia rikkaimale piirkonnale, Lombardia maakonnale.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare