Keskajal oli ümber Tallinna kuus linnavärava kompleksi, millest täna alles ainult riismed – Suure Rannavärava eesvärav ja Viru värava eesvärava kaks nurgatorni. Õnneks on aga säilinud kaks keskaegset väravat, mis eraldavad all-linna Toompeast. Linnavalitsus on viimastel aastatel tähistanud korralike infotahvlitega kõigi kunagiste linnaväravate asukohad. Viru ja Harju värava juures on aga tänavasillutises tähistatud halli kiviga linnavärava kompleksi kunagine asukoht tänases linnaruumis. Lisaks saab seal klaasi all näha 2008. aastal välja kaevatud Harju värava eesvärava külgtorni vundamenti.

Harju värava kunagises väravakäigus on aga sillutises tähistatud Tallinna kurikuulus Verekivi – kiviring, mille sees rist. See räägib loos sellest, kuidas linnaõhk tegi vabaks. Verekivi asukohas kaotas rae käsul 1535. aastal timuka käe läbi oma pea Riisipere mõisnik Johann von Üexküll, kes oli tapnud vabaks linnakodanikus saanud endise talupoja.

Hall joon tähistab Harju ja Niguliste tänava hävinud nurka.

Harju tänavas ja selle lähiümbruses tähistavad aga hall kivi jooned tänavasillutises 1944. aasta märtsipommitamises hävinud keskaegset tänavajoont. Müürivahe ja Kullassepa tänavas on pärast sõda tänav enam kui poole laiemaks tõmmatud.

Raekoja platsi sillutises soovitan otsida üles Tallinna nullpunkti, kus seistes on korraga näha raekoja ja nelja kiriku tornid. Saiakangi lähedal asub aga sillutises poolik rist, mis tähistab 1695. aasta jaanuaris kõrbenud munaroa pärast toatüdruku tapnud pastor Christian Panike hukkamispaika.

Tallinna nullpunkt

Raekoja platsi sillutises on täna tähistatud ka keskaegse raekaevu ning 1944. aasta märtsis põlenud ja kohe pärast sõda lammutatud vae- ehk kaalukoja asukoht. Vaekoja tähistus on aga halvasti leitav ja mitte väga täpne. Olen teinud linnavalitsusele ettepaneku, et kui asutakse uuendama Raekoja platsi sillutist, tuleks ka vaekoja alusmüüride asukoht eristuva halli kiviga tähistada. Ja linn on seda ettepanekut ka toetanud.