Lutheri mälestusmärgi lugu algab 1860. aastate alguses. Esialgu oli see plaanis püstitada Toompeale 1900. aastal valminud Aleksander Nevski katedraali kohal asunud kaunisse aeda, kaaluti ka teisi kohti Tallinna südalinnas, kuid Vene võimud baltisakslastele selleks luba ei andnud. Kujule tuli leida asukoht väljaspool Tallinna.

Kuue meetri ja 40 sentimeetri kõrgune malmalusel seisev eestikeelse tekstiga mälestussammas avati uue kalendri järgi 3. novembril 1862 Keila pastoraadi lähedal. See oli toona esimene Lutheri mälestusmärk terves Vene impeeriumis.

Martin Lutheri kuju modelleeris skulptor Peter Jakob Clodt von Jürgensburg (1805–1867). Mälestusmärk läks maksma 9000 rubla ja selleks andis raha Kumna mõisnik Georg von Meyendorff (1794–1879), kes oli Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku Peakonsistooriumi president. Tema maadele usuisa kuju ka püstitati.

Lutheri mälestusmärk sai oma kohal seista 87 aastat. Nõukogude võimud eemaldasid kuju 3. detsembril 1949 ning see sulatati väidetavalt ümber Stalini kujuks. Ilmselt sulatati kuju siiski pronksdetailideks Tallinnas Ilmarise tehases.

Keila mälestusmärgiga samal ajal 1864. aastal paigaldati teine suur Lutheri kuju Tallinnas Pikas tänavas asuva Kanuti gildi hoone historitsistlikule fassaadile. See on täna ainuke avalik Lutheri kuju Eestis.

Kanuti gildi hoone fassaadil seisavad Püha Kanut ja Martin Luther (paremal).

2009. aasta augustis toimus Tutermaa Külaseltsi ja Keila Miikaeli koguduse eestvedamisel mälestussamba asupaigal talgupäev, mille käigus toodi pealekasvanud võsa alt esile samba vundament. Järgnevatel ümarlaudadel tekkis idee tähistada mälestussamba koht ajalootahvliga. Selle kujundas skulptor Mati Karmini idee järgi metallikunstnik Tauro Pungas. Sepp Ago Petersoni valmistatud tahvli avamine oli 27. juunil 2010.

Hetkel on päevakorras Keila Lutheri mälestusmärgi taastamine.
Ka Toompeale Toomkiriku lähedal asuvasse Piiskopi aeda on kavas püstitada Lutherile mälestusmärk.

Loo koostamisel on kasutatud ajalehes Eesti Kirik ilmunud artikleid.

Uue aasta avaloos räägime Tallinna dominiiklaste Katariina kloostri põnevast ajaloost.