Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Lehtse mõisa varemeis torn meenutab mõisa kunagist hiilgust

 (10)
Jaak Juskega kadunud Eestit avastamas: Lehtse mõisa varemeis torn meenutab mõisa kunagist hiilgust
Lehtse mõisa härrastemaja möödunud sajandi algusesFoto: Tapa muuseumi kogu

Ajaloolisel Järvamaal, kaasajal Lääne-Virumaal Tapa valla territooriumil asuvad Lehtse mõisa varemed.

Esimesed teated Lehtse mõisast (saksa keeles Lechts) pärinevad 1467. aastast, kui ordumeister andis mõisa Hans von Lechtesele, kelle järgi sai mõis ka nime. Pärast Põhjasõda kuulus mõis algul von Derfeldenitele, hiljem aga von Rosenitele. Alates 1783. aastast oli see aga von Hoyningen-Huenede aadlisuguvõsa omanduses.

Mõisa viimane võõrandamiseelne omanik oli Friedrich von Hoyningen-Huene, kes lahkus Saksamaale. Ta tegeles lindude vaatlemisega ja omas ainulaadset liblikate kogu. Ta suri 1921. aastal Saksamaal ja toodi seejärel tinakirstus rongiga Lehtse raudteejaama. Maetud on Lehtse viimane parun Ambla kiriku ukse vastas olevale platsile.

Arvatavasti 19. sajandi alguspoolel püstitati mõisa lihtne ühekorruseline kivist peahoone. Sama sajandi lõpul ehitati hoone põhjalikult ümber - selle parempoolsesse otsa lisati suursugune neogooti juurdeehitus. Lisatud hooneosal olid astmikviilud, teravkaaraknad ning võimas viiekorruseline sakmelise rinnatisega torn.

Selline võis Lehtse mõis välja näha oma hiilgeajal Kujutis: Rainer Alas

Kaasajal on hoonest säilinud vaid osad varemed - peale keldrite on alles praktiliselt ainult pilkupüüdev massiivne neljatahuline torn, ülejäänu lammutati 1932. aasta paiku riigi põllutööministeeriumi korraldusel, sest härrastemaja oli väga kehvas seisus. mõisauurija Valdo Prausti sõnul jäi torn toona lammutamata, sest samal ajal lömastasid Väätsa mõisa viinaköögi maha lõhkumisel varisenud kivid ühe töölise ning kardeti õnnetuse kordumist.

Rahvasuus levib müüt, et mõisahärra peres pandi poja sünni puhul ehitatud torni tippu kuldmuna. Kui poisike sirgus, ronis mööda kõrval olnud puud pidi üles ja kõõludes, et kuldmuna puudutada, alla sadanud ja surma saanud. Pärast sai kuldmuna alla võetud ja Rabasaare rappa maetud. Seetõttu olevat mõisapere musta masendusse langenud ja sealt alanud mõisa allakäik.

Lehtse mõisa varemed Foto: Mapio.net

Ka mõisa arvukatest kõrvalhoonetest on täna alles vaid vähesed. Mõisahoone ümber on näha vaid üksikuid müürijuppe, veidi eemal põllul on vana kuivatihoone.

Artikli koostamisel on kasutatud www.mois.ee, Wikipedia ja www.ritassilla.blogspot.com andmeid.

Järgmisel korral räägime Tallinna kadunud tänavanimedest.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare