Inkade tsivilisatsiooni saladuslik algupära sai selgemaks, vanadel legendidel on tõepõhi all

 (99)
Inkade tsivilisatsiooni saladuslik algupära sai selgemaks, vanadel legendidel on tõepõhi all
Inkade kultuuri tuntuim mälestis, Andides asuv Machu Picchu tsitadell.Reuters

Lõuna-Ameerikas asunud inka impeerium võis maa-alalt olla 16. sajandi alguses ehk isegi maailma suurim, ent pikk selle põli polnud – hispaanlastest konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel vallutasid riigi aastal 1533, vähem kui sada aastat päast selle loomist. Võimsa, keeruka hierarhiaga suurriigi loojate täpne päritolu on aga olnud pikalt mõistatuseks.

Inkad ei tundnud enne eurooplaste saabumist rauda ega terast, neil polnud oma kirjasüsteemi (tõsi, nad kasutasid omapäraseid sõlmnööre ehk kipusid, mis toimisid andmekandjatena ja võisid lisaks statistilistele andmetele kanda ka muud infot). Nad ei kasutanud ratassõidukeid ega ka veo- või ratsaloomi. Ent saavutused muudes valdkondades - nagu näiteks keerukas ühiskonnakorraldus, monumentaalmõõtmeisse küündiv kiviarhitektuur, kõigisse impeeriumi nurkadesse ulatuv teedevõrk ja miks mitte ka peen tekstiilitöö – rabasid ka vanast maailmast tulijaid.

Kui Pizarro Hispaania kuningalt saadud vallutuskorraldusega vaid 168 mehe, 27 hobuse ja üheainsa kahuriga impeeriumisse saabus, oli see juba tänu kodusõjale kahe trooninõudlejast venna Huascari ja Atahualpa vahel nõrgenenud. Lisaks olid Kesk-Ameerikast kohale jõudnud vanast maailmast pärit nakkushaigused. Pizarro alistas kodusõja võitnud Atahualpa kümnetesse tuhandetesse küündiva, ent vaid nugade ja lassodega varustatud sõjaväe hõlpsalt.

Seotud lood:

See, kuidas inka riik sündis ja kes olid sellele alusepanijad, on olnud alati salapärane. Uus DNA-analüüsile toetuv uurimus lisab aga tuge kahe tsivilisatsiooni algusega seotud legendi tõepärasusele.

Ricardo Fujita. AFP

Üks lugu räägib, et inkad on pärit Kagu-Peruus Titicaca järve kaldal asuva Puno linna lähistelt. Teine pajatab, et inkad põlvnevad vendadest, kes elasid Cusco kandis, mis jääb järvest loodesse ehk rohkem tänase Peruu keskosa suunas. Cusco oli ka inkade impeeriumi pealinn, asudes nelja suure provintsi piiride lõikumispunktis ning enne impeeriumi teket asus seal väike kuningriik.

Peruu San Martin de Porresi ülikooli teadlane ja üks värske uurimuse autoritest Ricardo Fujita ütles AFP-le, et põhimõtteliselt viisid teadlased nüüd läbi justkui isadustesti, aga mitte lihtsalt isa ja poja, vaid tervete rahvaste vahel. Teadlased võtsid Cusco ja Puno elanikelt DNA-teste ja võrdlesid nende tulemusi 3000 prooviga, mis olid võetud inimestelt, keda teatakse päris kindlasti teatud inka ülikute ehk panacate seast põlvnevat. Need inimesed on parim side, mis meil inkadega on, kuna konkistadoorid hävitasid suurema osa muumiaid ja ajaloolisi matusepaiku.

Leiti, et Puno ja Cusco tänaste elanike ja panacate järglaste vahel on geneetilisi sarnasusi, mis tähendab, et legendides on ka omajagu tõde - impeeriumi ülikuteklassi päritolu viitabki neile kahele kohale. Vähe sellest, kaks legendi näivad olevat ka omavahel seotud. Geneetiliste „sõrmejälgede“ võrdlemise tulemusena julgevad teadlased nüüd öelda, et esimesed migrandid tulid Puno piirkonnast, asustasid Pacaratimbo ümbruse, siirdusid siis paarkümmend aastat hiljem Cuscosse ja panidki seal aluse inka impeeriumile ehk ketšua keeles Tahuantinsuyole.

Esialgsed uurimistulemused on juba avalikustatud, kuid teadlased soovivad DNA-uuringute abil ajas veel kaugemale tagasi minna. Isegi, kui paljud inka muumiad on kadunud, võib siiski veel leiduda vanu matusepaiku, kust on võimalik iidset DNA-d leida. Mida rohkem andmeid leitakse, seda selgemaks vaade minevikku saab.

Uurimus ilmus teadusajakirjas Molecular Genetics and Genomics.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare