Haruldane leid: Prantsusmaalt avastati 560 000 aasta vanune piimahammas

 (2)
Haruldane leid: Prantsusmaalt avastati 560 000 aasta vanune piimahammas
Tautaveli mehe rekonstruktsioon. AFP

Perpignani ülikooli ja Euroopa eelajaloo uurimise keskuse teadlased teatasid, et esmaspäeva õhtul leiti ühest Euroopa vanimast teadaolevast asustatud koopast fossiilne piimahammas, mil on vanust tublisti üle poole miljoni aasta.

"Hammas kuulus ilmselt viie-kuueaastasele lapsele, kel olid veel piimahambad suus ja kes neid ka päris tihti kasutas," ütles paleoantropoloog Tony Chevalier. Teadlased usuvad, et tegu oli liigilt heidelbergi inimese ehk Homo heidelbergensisega. Heidelbergi inimesed elasid Ida-ja Lõuna-Aafrikas ja Lõuna-Euroopas umbes 700 000 - 200 000 aastat tagasi. See, milline on nende täpne seos hiljem esile kerkinud neandertallaste ja nüüdisinimestega, on ebaselge.

Grotist on kuue- ja seitsmekümnendail leitud peaaegu 60 000 kivitööriista ja töödeldud loomakonti, mis on dateeritud perioodi 600 000 - 400 000 aastat tagasi, samuti on sealt pärit üle saja skeletifragmendi.

Kahe koopaelaniku luude põhjal on loodud ka rekonstruktsioonid, millest nähtub, et üks neist, 1971. aastal leitud niinimetatud Tautaveli mees, oli 165 cm pikkune, tänastest inimestest 21% väiksema koljuõõnega, esiletükkiva kulmukaare ja tugevate lõualuude, kuid taanduva lõuaga. Mõnede teadlaste meelest on Tautaveli mees liigilt hoopis Homo erectus ehk "püstine inimene" - see oli praeguste teadmiste põhjal esimene inimliik, mis Aafrikast lahkus. Teised ütlevad, et tegu oli ikka heidelbergi inimesega.

Piimahammas ei pruugi küll koopaelanike liigilise kuuluvuse debatti lõpetada, kuid Chevalieri sõnul võib see aidata teadlastel välja selgitada, kas need ammused eurooplased kasutasid koopaid püsivate kodudena või peatusid nad seal lühiajaliselt. "See õpetab meile tollaste inimeste käitumise kohta palju," võttis ta avastuse kokku.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare