Guam - see looduskaunis saareke, kuhu Põhja-Korea tahaks oma tuumapommi põrutada

 (33)

Kui Hispaania lipu all seilanud portugallane Fernão de Magalhães 6. märtsil 1521 jala esimest korda Guamil maha pani, tervitas teda põliselanike kanuulaevastik, mis oma liikumiskiirusega tundus justkui lainetel lendavat.

Magalhães sai küll vähem kui kaks kuud hiljem Filipiinidel surma, aga oma päevikus jõudis ta Filipiinidest ligemale 2500 kilomeetrit idas asunud Guami saarele nimeks panna Islas de las Velas Latinas (Ladinapurjede saared). Tema meeskonda kuulunud Antonio Pigafetta kirjeldas Guami asukaid nii: "Need inimesed on vaesed, kuid leidlikud ja väga varastamisvalmis, mistõttu neid saari on õigem nimetada Islas de los Ladrones (Varaste saared)."

Tegelikult kujutab Guam endast siiski üht suurt saart, mis on pindalalt veidi enam kui pool meie Hiiumaad, 544 km2 ja moodustab lõunapoolseima osa Mariaani saarestikust.

USA valdusse läks Guam Ameerika-Hispaania sõja tulemusel 1898. aastal, millega Filipiinid Hispaania võimu alt ära kisti ja hiljem iseseisvaks said. Muud Mariaani saared müüs Hispaania aga keiserlikule Saksamaale 1899. aastal. Pärast Esimest maailmasõda sai aga Jaapan Põhja-Mariaanid endale mandaatalaks ja sealt alustati ka rünnakut Pearl Harborile 1941. aastal, samas ka Guami okupeerimist. 1944. aastal peeti maha ka suurem lahing Guami pärast.

Loe veel

Seotud lood:

Guam on tänaseni eraldiseisev USA territoorium ligemale 162 000 elanikuga, Põhja-Mariaani saared aga, mis olid Teise maailmasõja järel samuti USA hooldusterritoorium, said vormiliselt iseseisvuse 1986. aastal, omades sisuliselt USA-ga liitunud riigi staatust.

Kui me aga arvame, et Guam on puhtalt sõjaväebaas, siis me eksime. 29 protsenti saarest on küll sõjaväebaaside all, aga püsivalt on seal vaid 6000 sõjaväelast.

Guami territoorium on jagatud 19 küla vahel, suurim neist on 43 000 elanikuga Dededo, samas kui "pealinn", õigemini peaküla Hagåtña omab vaid veidi enam kui tuhat elanikku. Peamisteks sissetulekuallikateks on sealsete elanike jaoks turism, sõjaväebaaside ülalpidamine ja ka muu äritegevus. 20 hotelliga kuurort Tumon tõmbab ligi ennekõike Jaapani turiste.

Elanikest 37 protsenti on chamorrod, kes põlvnevad austroneesia päritolu põliselanikest, 29 protsenti filipiinlased, kümme protsenti puertoriikolased, vaid seitse protsenti tegelikult valgenahalised ameeriklased. Kuid kõik Guami elanikud on juba sünnilt USA kodanikud.

Guami põliselanikud on mujalt Okeaania saartelt sisse rännanud juba millagi neli tuhat aastat tagasi, chamorrod on nende otsesed järeltulijad. Nimi chamorro tähendab küll algselt vaid saareelanike ülikuid. Erineva sotsiaalse päritoluga rahvarühmad muide omavahel isegi ei suhelnud. Ka Guamil leiab koloniaalvallutuse eelsest ajast pärinevaid kivirajatisi.

Kuidas Guam sai omale nime
Hispaania meremehed saabusid suurte laevadega Guami rannikule.
Kohalikud tulid oma paatidega neile vastu, pakkudes müügiks puuvilju.
"Guahan" (mul on), teatasid kohalikud.
"Guam" kuulsid hispaanlased.

Hispaania kuulutas Guami endale kuuluvaks aastal 1556, saarest sai laevadele oluline vahepeatus, kuhu hispaanlased rajasid ka kaitseehitisi, kuigi tegelikult hakati Hispaania koloniaalvõimu kehtestama alles 1668. Sisuliselt valitseti saari küll Filipiinide kaudu, mis nagu märgitud, paiknevad 2500 km läänes. Chamorrodega tuli esmalt maha pidada 25-aastane sõda (1670-1695), lisaks tabasid saari ka taifuunid ja rõugeepideemia, mille tulemusel ligemale 50 000 chamorrost jäi ellu vaid 5000.

1769. aastal olid tagakiusamise eest saarelt lahkuma sunnitud kõik jesuiidid. Hispaania hakkas saarel juurutama traditsioonilise kalapüügi kõrval ka põllumajandust.

1817. aastal külastas Guami ka Tallinnas sündinud maadeavastaja Otto von Kotzebue. Guamist sai ka ookeani vaalapüüdjate populaarne vahesadam. Kuid taifuunid ja maavärinad, samuti rõugeepideemiad kimbutasid saari ka 19. sajandil.

Alates USA võimu alla üle minekust, eriti pärast Teist maailmasõda on ÜRO nõudnud küll Guamile omavalitsuse andmist, praegu on saarel otse valitav kuberner, 15-liikmeline senat ja mõningane kaasatus ka USA sisestesse poliitilistesse protsessidesse, osariigi staatusest või lausa iseseisvusest on igatahes enneaegne rääkida.

USA mereväebaas Aganas pandi kinni 1995. aastal. Praegune Guami mereväebaas koos rannakaitseüksusega paikneb Sumays. Seal paikneb ka 15. allveelaevaeskadron, nelja Los Angeles-klassi allveelaevaga. Vaikse ookeani laevastik ja ka teised USA sõjalaevad küll külastavad saart sageli. Yigos paikneb ka õhuväebaas.

On selge, et mereühendus USA sõjaliste rajatistega Jaapanis ja Lõuna-Koreas käib paljuski Guami kaudu, ka Hiina sõjalaevu Ida- ja Lõuna-Hiina meredel peetakse silmas Guami kaudu.

Põhja-Korea stalinistliku paranoia kohaselt oleks Guam aga lausa vaenlase kehastuseks.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised