Analüüsides jalajälgi, looma varvaste ja küünte paiknemist, järeldasid Šoti teadlased oma ajakirjas Scottish Journal of Geology avaldatud uurimuses, et suuremad jäljed, mille läbimõõt on umbes 70 sentimeetrit, kuuluvad sauropoodile, väiksemad 50-sentimeetrise läbimõõduga jäljed aga teropoodile.

"See leid on väga oluline, sest on harvaks tõendusmaterjaliks keskmisest juura ajastust - sealsest ajast on üle maailma ülimalt vähe folliile leitud," ütlesid teadlased ühisavalduses.

Taimtoidulised sauropoodid olid umbes kaks meetrit pikad brontosauruste lähisugulased, kes liikusid neljal jalal, olid pika kaela ja sabaga.

Türannosauruste eelkäijad teropoodid olid aga lihasööjad dinosaurused, kes kõndisid kahel jalal. Nende tagajalad olid massiivsed, tugevad, neil oli massiivne kolju ja teravad hambad.

Peauurija Paige dePolo sõnul on just sauropoodide jälgede leidmine põnev, sest need on vanemad kui seni arvatud, vahendas IflScience.

Tõepoolest, Skye saarelt leiti ka 2015. aastal selle eelajaloolise olendi jälgi, aga nüüdsed on neist vanemad. "Leidsime, et kivimid olid veidi vanemad kui varasema leiu puhul. Igal juhul on praegune leiukoht oluline osa sellest, et uurida, millised saurused Šotimaa põhjaosas keskmisel juura ajastul elasid," ütles dePolo.

Vaata fotosid Skye saare leiust: