EV100 nädalat: Statistikasukeldus aastasse 1918 selline oli Eesti, mille nimel algas Vabadussõda


ev100, nopped, Eesti statstika kuukiri
ev100, nopped, Eesti statstika kuukiriFoto: pilt raamatust

Kui 1918. aastal Saksa okupatsioonivõimu ajal andis Preisi maamõõdu amet välja ka Eesti ala puudutavad kaardid, siis vaevalt arvati, et vaid paar aastat hiljem võetakse need aluseks iseseisva Eesti Vabariigi territooriumi arvutamiseks. Aga nii läks, paar aastat hiljem olid just need kaardid aluseks Eesti riigi pindaala täpseks mõõtmiseks. Esmakordselt koostati Eesti kaart täpsemalt alles 1920-ndatel, kui piirilepingud naaberriikidega olid sõlmitud.

“Seni on puudunud igasugused andmed Eesti riigi piirijoone pikkuse kohta, väljaarvatud Eesti- Vene piir, mis piiriajamisel täpselt mõõdeti ja kaardistati,” kirjutab 1922. aastal Eesti Statistika Kuukiri.

Kaardi koostamisel oli kindel eesmärk. Statistikaameti väljaanne kirjutab: pärast Venemaast eraldumist ja iseseisvaks riigiks muutumist omandas Eesti naaberriikidega tehtud sellekohaste lepingute põhja kindlaks määratud maa-ala, mida piirab osaliselt loomulik randjoon, nimelt põhjas ja läänes, osalt kunstlik mannerpiir – lõunas ja idas. Viimases on see osal, mis ühine Venemaaga, juba kindlasti ja lõplikult äramääratud, Eesti ja Läti piiri lõplik määramine on alles käsil. Sellepärast on ka allpool toodud mõõtmisel saadud tulemused ajutise iseloomuga ja võivad piiri lõplikul määramisel muutuda, arvatavasti vähenemise poole.

ev100, nopped, Eesti statstika kuukiri Foto: joonis "Eesti statstika kuukiri" 1922

Mõõtmisi tehti kaardilehtedel kolm korda, keerulisematel juhtudel ka neli või rohkem korda ja arvesse võeti keskmine. Mõõtmise aluseks olid ülikooli geograafia kabineti kaardikogu topograafilised kaardid 1:25 000 mõõdus, mis on Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal Preisi maamõõduamet välja antud, ja lihtsad Vene 1:42 000 mõõduliste topograafiliste kaartide fotograafilised suurendused, millest osa olid ka sakslaste poolt lendurite ülesvõtete alusel parandatud. Pärnumaa ranniku ja Eesti mandripiiri kohta aga uuemaid andmeid polnud ja võeti aluseks Vene kaardid.

Kaardimeistri vaenlased: veniv paber ja paks pliiats

Millega tuli aga toona arvestada oli see, et joonistatud ja trükitud kaartidel hakkasid mängima nüansid: vead võivad olla tekkinud kaartide joonistamisel, trükkimisel ja pärast tarvitamisel – paberi venimisel ja kokkutõmbumisel.

Esimese Eesti Vabariigi ajal oli Eesti pindala koos Setumaa ja Viru Ingeriga (Narva jõe tagune ala) kokku 47 549 ruutkilomeetrit.

Pärast taasiseseisvumist olime harjunud riigi suuruseks märkima 45 227 ruutkilomeetrit, kuid 2015. aastal kasutas maa-amet elektroonilistest andmekogudest palju täpsemaid andmeid ja sai kokku uue Eesti pindala, tasapinnaliselt arvutatult 45 339 ruutkilomeetrit. Kui varemalt mängis ikkagi rolli see, et paberkaardil kasutati piirijoonemärkimiseks pliiatsit või markerit, mis võis isegi suisa 50-meetrise nihke luua, siis digitaalsete kaartidega seda muret enam pole.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare