Arheoloogid arvavad, et leitud hammastekollektsioon koosneb 1898. aastast kuni 1930ndateni töötanud hambaarst J.J. Forsteri poolt välja tõmmatud hammastest. Allpool on näha Twitteri väljavõtet Victoria osariigi raamatukogu säutsust, mis kujutab J.J. Forsteri 1923. aasta reklaami.

Toona oli hambaarstidel tavaks hammaste parandamise asemel need valu ja põletiku korral lihtsalt suust välja tõmmata. Arvestades uuritud hammaste seisukorda võib öelda, et tõenäoliselt oli see ka patsientide jaoks ka parim variant. Leidude puhul on näha, et hambad olid niivõrd katki ja suurte aukudega, et nende ravimine oleks ka tänapäevaste vahendite puhul võrdlemisi keeruline olnud.

Samuti oli hammaste väljatõmbamine vähem valulik kui toonaste puuridega hammaste parandamine - hambaarstipuurid said sel ajal vajaliku energia pedaalimisel ning olid alles arendamise algusjärgus. Ka sobivate puuriotste ja muude tarvikutega ei olnud asjad ilmselgelt nii hästi kui praegu.

Samas ei tähenda see, et hammaste välja tõmbamine oleks olnud meie mõistes valutu või vähevalulik. Kuna valuvaigistitena tunti ainult kokaiini, novokaiini ja dilämmastikoksiidi, mille mõju on küll tugev kuid võrdlemisi lühiajaline, piinlesid hambaarsti kliendid peale visiiti tõenäoliselt tõsiste valude käes.

Hambaarst kasutas ka hammastest vabanemiseks kummalisi vahendeid: "Me arvame, et ta ei olnud väga huvitatud hammastest hügieenilisel moel vabanemisest," ütles väljakaevamiste juht Megan Goulding väljaandele 9News. Tema hinnangul viskas arst hambad lihtsalt käimlasse või lasi kraanikausist alla. See on ka eeldatavaks põhjuseks, miks arheoloogid nii suure hulga hambaid ühest kohast leidsid.

Lisaks hammastele on metroo väljaehitamise käigus leitud mängutäringuid, oopiumipiipe, kõrvarõngaid ning 1850ndatel aastatel Saksamaal tehtud mängusõdur. Praeguseni vanim leid on känd, mis on vanem kui Briti koloniaalimpeerium Austraalias.