Aasta siis oli 1937: Ajakirjanik leidis Läänemaalt üles Eesti kõige vaesema pere
"Tänapäeval leidub meil inimesi, kes peawad mõne krooniga kuus hoidma hinge sees. Ja imekombel tulewad nad sellega ka toime. Meie kaastööline külastas Läänemaal sellist suitsusaunikut, kes 4 krooniga kuus läbi tuleb kahe inimesega. Allpool jutustab sellest meie kaastööline.
Kolovere kandis kolades juhatati mind "Kõdja" sauna, kus elavat pime saunik oma eidega. Vana ise olla 60-aastane, ent ikka veel kandwat oma leerirõiwaid.
Puht-inimlikust uudishimust seangi sammud juhatatud suunda. Wana lõmmiwajunud suitsusauna, mille katus kuuseokstega parandatud, õuel jooksewad ringi mõned kanad, kuna must koeranäss klähwides säärde kargab.
Sisse astudes poolhämarasse ruumi, silman nurgas kondist wanakest, kes tuhmunud silmadega ette wahib. Käbe eit aga pakub istumiseks järi.
Ääri-weeri maast-ilmast jutustades selgub, et saunik on Kustas Kreemets, kes isegi nime on eestistanud. Nii mees kui naine saawad wallalt kumbki 2 krooni elatisraha. Muud sissetulekut kummalgi ei ole, peale mõne muna, mida kanad jõuawad muneda. Seetõttu on hädiste wanakeste ainsaks toiduks leib ja "sabata säinad", mille all nad mõtlewad soola. Mullu palunud rikast peremeest tuua Puisest 40 sendi eest silku, ent kuna polnud raha kohe maksta, tuli talw soolaga läbi ajada.
Waremail ajul kui wana weel käbedam, siis tuntud teda kah ussipulbri meistrina, mis igasuguse ohu wastu abi annud. Nüüd ei usu seda keegi ja on pealegi kõwasti keelatud.
"Mes'a tast wahid" mõmahtab eit nurgast. "kost seda riiet ikke wõtta, kui aga omal inge saaks sees pidada!" Ja nii nad elawad "luhwtist" nagu eit ise ütleb, käinud küll wallaisalt raha juure palumas, aga öeldud, et pole anda. Ja tõesti, hing seisab sees. Mitte ei lähe wälja. Aga inimwäärset tunnet kah pole.