Üheks vastavaks näiteks võib olla nn Montoro stele (ingl stela of Montoro) - Hispaanias Cordoba lähistel põllult leitud kivitahvel sellesse uuristatud märkidega. Teadlased on selle dešifreerimisega aastaid vaeva näinud ning nüüd annab värske uurimus teadusajakirjas Antiquity mõista, et saavutatud on läbimurre.

Kiri tahvlil kujutab endast korralikku lingvistilist segaputru. Koos mõnede arvatavasti abstraktsete kujunditega võib stele pinnalt leida elemente hispaania, kreeka, pürenee, lõuna-araabia ja kaanani keeltest. Seetõttu meenutab tahvel mõneti kuulsat Rosette’i kivi, millesse uuristatud segu egiptuse kõrgkeelsetest hieroglüüfidest, vanakreeka keelsest kirjast ja egiptuse lihtsustatud „rahvakirja“ nn demootilistest hieroglüüfidest sillutas teed egiptuse kõrgkirja dešifreerimisele.

Paraku seisneb antud juhul peamine probleem selles, et keegi ei tea, mida märgid eraldi võttes tähendavad. Ehkki kasutatud on tuvastatavaid keelelisi sümboleid, pole need — erinevalt Rosette’i kivist — järjestatud ühtegi arusaadavasse süsteemi. Seega pole ka selge, kas tekst võiks sisaldada mõnd üldkasutatavat sõna, korduvat fraasi või märki, mille abil oleks võimalik punktid ühendada ja raidkirja tähendus lahti muukida.

Sevilla ülikooli teadlaste töörühm on nüüd saladusliku tahvli keemilist koostist uurinud, seda digitaalselt kaardistanud, viinud läbi geo-litoloogilised ja epigraafilised analüüsid koos täiendavate arheoloogiliste uuringutega ning pakkunud nende alusel välja kaks hüpoteesi.

Töörühm määras kindlaks tahvli vanuse ja avastas, et see valmistati juba rauaajal — täpsemalt üheksanda ja kolmanda sajandi vahelisel ajal enne meie ajaarvamist. Võttes arvesse seda, mis on teada inimeste rännetest tol perioodil, annaks varasem daatum mõista, et stele loojateks oli rühm suhteliselt kirjaoskamatuid inimesi ning et raidkirjas jäädvustatud märgid on ülestähendused sellest, mida nad oma rände käigus oma silmaga nägid.

Tahvli loomise ajendiks võis olla kohtumine Kaanani rahvaste, keda sageli foiniiklasteks nimetatakse, ja Pürenee poolsaare lõunaosas juba elanud hõimude vahel. Foiniiklastel oli juba olemas maailma tõenäoliselt vanim tähestik ning kirjaoskamatud kohalikud võisid nende jaoks ebatavalisi keelelisi märke kasutada lihtsalt kujutiste moodustamiseks.

Mitmete hilisemate keeleliste elementide kasutamine viitab teiselegi võimalusele — et tahvel pärineb hilisest rauaajast, umbes sellest perioodist, mil Rooma keisririik Euroopas ja Põhja-Aafrikas kiiresti ja jõuliselt laienes, kuna roomlased võitlesid territooriumi pärast kartaagolastega, kes olid sisuliselt foiniiklaste järeltulijad.

Mõlemad rahvad olid Hispaania lõunapiirkonnas esindatud, ning mõlemad kujutasid endast eri keele ja kultuuriga hõimude ja rahvaste ühendusi. Taoline tsivilisatsioonide sulatustiigel võib selgitada, miks tahvlile on kantud nii palju erinevaid keelemärke.

Hetkel on keeruline oletada, kumb hüpoteesidest on tõenäolisem, kuid täiesti mõeldavad on mõlemad. Mõistatuse lahendamiseks on siiski vaja veel hulka sarnaseid arheoloogilisi leide, mis võimaldaksid tahvlisse uuristatud šifri või vestluse tähendust mõista.

Umbkaudu lühikesekasvulise Euroopa mehe või naise kõrgune stele, mille kaks metsavahti ükskõikse talumehe prügihunnikust päästsid, seisis kaheksa aastat Montoro arheoloogiamuuseumis. Alles 2012. aastal asuti seda ümbritsevaid mõistatusi tõsiselt lahendama.

Ehkki värske uurimus kujutab seni suurimat sammu teel stele dešifreerimise poole, on täiesti võimalik, et me ei saa kunagi teada, millised olid selle loomise tegelikud ajendid. Hetkel pole üks oletus teisest nõrgem; tegu võib olla põlvest põlve pärandatud ülestähendustega eepilisest seiklustest või lihtsalt portsu muistse n-ö seinakunstiga.

Kirjutab iflscience.com