Graf Zeppelin" pidi esialgu üle Tallinna lendama juba 1930. aasta suvel, kuid ebasoodsate ilmatingimuste tõttu seda reisi ei toimunud. Seega oli kogu Eesti täitunud ootusärevusega, lootes saada näha tehnika tippsaavutust ning info jagamiseks oli Estonia katusel ka valjuhääldi, mis edastas teateid lennu infoga. Ka Eesti Päevaleht lubas saabuvad teated oma toimetuse juurde üles panna, et hoida inimesi kursis õhulaeva graafikuga.

24. septembri Päevalehe kaanelugu

Tähtsal päeval muutsid pidev udu ning vihm meeleolu veelgi pingelisemaks, kuna keegi ei tahtnud seda suursündmust maha magada. Esimesena märkasid tsepeliini Eesti kohal Lanksaare kohalikud elanikud, kes parasjagu kartuleid võtsid ja suure müra tõttu ringi hakkasid vaatama. Pärnus oldi õhulaeva tulekuks veidi rohkem valmis ja oodati seda pikisilmi - Päevalehe sõnul olid kohale tulnud ka kõik vanad ja karkudega inimesed. Tallinnas ootasid tähtsamad mehed dirižaablit Pika Hermanni tornis, ning täpselt kell 12:25 teatas tunnimees õhulaeva saabumisest. Ajalehtede sõnul kogu liiklus ja töö oli linnas seiskunud, et dirižaablit oma silmaga näha ning tänavatele kogunesid tohutud inimestemassid. Päevalehe sõnul olid kõik kauplused, bürood ja ametiasutused tühjad.

Katkend 25.septembri kaaneloost

Teekonda alustas "Graf Zeppelin" Friedrichshafenist ning peale lennureisi kulgemist üle Riia, Pärnu, Rapla, Tallinna, Helsingi ja Narva, tegi maandumise Leningradis. Päevalehe sõnul oli kogu Riia olnud jalul ning Helsingi kaetud lippudega. Lisaks reisijatele oli tsepeliini pardal olnud ka hulgaliselt kirju - Tallinnasse toodi postikottidega ligi 1000 kirja ning Helsingist võeti peale tagasisõidul jaotamiseks 5000 kirja. Muuseas, ainult 1/3 Tallinnas maha pandud kirjadest oli Eestisse adresseeritud, teised aga üle Euroopa, võetud pardale ainult selleks, et tsepeliini templit kirjale saada.

25.septembri kaaneloo katkend

Peale Hindenburgi katastroofi 1937. aastal aga keelati inimeste vedu tsepeliinidega, kuna tolles õnnetuses leidsid oma lõpu 35 reisijat ning üks meeskonnaliige. Imelisel kombel pääsesid ülejäänud 62 reisijat ning meeskond, kuid sellist riski enam ei lubatud võtta.

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!