Kui said kõne, et palun tee näidend ja tuleb etendus, siis kas sul oli idee kohe olemas?

Alguses mõtlesin, et kuidas viisakalt ära öelda. Aga siis hakkas mõte liikuma. Ja nüüd ongi meil laval üks tarmukas naisterahvas, kellel on asjadest oma arvamus, ta on saanud lausa ilmutuse, ja tal on masterplan, idee, kuidas päästa eesti film. Tegemist on n-ö stand-up loenguga. Ja nagu loengutes ikka, ilmestatakse oma juttu pildimaterjaliga, meil on selleks erinevad katkendid eesti filmidest.

"Valgus Koordist" "Tulnukani", "Inimestest sõdurisinelis" "Klassikokkutulekuni". Seda teksti kirjutada ja neid filmikatkendeid valida oli puhas rõõm. Näitleja Liina Vahtrikuga on meil omavahel teine koostöö ja see on samuti puhas rõõm. Ühesõnaga see loeng-lavastus on sündinud puhtast rõõmust ja vallatusest.

Millised on olnud need hetked, kus tunned, et Eesti filmi päästma ei pea, et kõik on hästi? Nimeta mõned enda lemmikfilmid, mida vaatad ikka ja jälle uuesti ja häbenema ei pea?

Ütlen kohe kõigile neile, kes mõtlevad, et mis mõnitamine ja rooskamine nüüd eesti filmi arvel lahti läheb, et see ei ole meie loengu teema.

Olen juba kuulnud, et osa filmiinimesi ei taha, et nende filmidest katkendid meie lavastuses oleksid, aga ma usun, et see on asjatu kartus. Mul endal on eesti filmiga väga hea suhe. Nüüd, kui olen läbi ja üle vaadanud sadakond filmi, ja otsinud meie lavastusse sealt katkendeid, mis sobiks teemasse, olen veelgi enam avastanud, kui häid filme meil on.

Näiteks "Hukkunud alpinisti hotelli" ma unustasin lihtsalt ennast vaatama. Samuti "Kevade", mida ma olen lugematuid kordi vaadanud, on endiselt väga lummav ja ilusa pildi ja tundega film. "Nipernaadi" ja "Keskea rõõmud" on midagi, mida ma võin alati uuesti vaadata.

Eesti film minu jaoks on "Siin me oleme", "Noor pensionär", "Viimne reliikvia" jne. Nende fraase ja tsitaate kasutan oma jutus ilma, et ma neid tähele paneksin...

Umbes viis aastat tagasi tegime Ugalas üht lavastust tudengitega. Enne proovi tudengid suitsetasid, tahtsin juba prooviga pihta hakata, aga siis mõtlesin, et kuidas öelda viisakalt, et lõpetage suitsetamine. Ja ma ütlesin: kas hakkame jälle parve ehitama? Minu hämminguks ei saanud keegi tudengitest aru, mis juttu ma ajan, mis parv? See on lihtsalt põlvkonna küsimus, neil on teised filmid, mida nad on vaadanud. Aga pärast esietendust kinkisin neile vanade eesti filmide ja telelavastuste DVD-d. Ühesõnaga minu suhe ei ole kindlasti see, et kuidas eesti film on ilge möga ja seda peab nüüd päästma. See päästmine on natuke teises võtmes, aga mis võtmes, see selgub juba etendusel.
Urmas Vadi ja aed

Kellel tasub saali tulla imelisest valemist osa saama? Ei ole see ju kitsalt filmiskeene seminarina mõeldud, vaid ikka tavalisele vaatajatele?

Kõik võiksid tulla. Me oleme seda lavastust teinud nii, et seda võiks vaadata ka n-ö puhta lehena. Ja sa saad mingi pildi ja ettekujutuse eesti filmist. Need katkendid on pigem meie lavastuse illustratsioon, aga ka partner, kellega Liina Vahtriku tegelaskuju peab dialoogi.

Vaatajad, kes on asjaga kursis, teavad kõiki või osasid filme, saavad muidugi lisaboonuse.
Kuidas päästa Eesti film

Filmimuuseumis etendub Urmas Vadi kirjutatud humoorikas teatritükk "Kuidas päästa Eesti film?" .

See on loeng-lavastus, kus me näeme näidetena katkendid Eesti filmidest ja kuuleme loengut kõige olulisemast aspektist, mis puudutab Eesti filmi. See küsimus, kas ja kuidas päästa eesti filmi, on olnud mõttes kindlasti paljudel, aga meil on olemas masterplan, me teame, mida Eesti filmiga teha, ja kõik saab korda.

Autor-lavastaja - Urmas Vadi
Näitleja-loengupidaja - Liina Vahtrik
Videomontaaž - Henri Killõ

Etenduse kestus on 40 minutit ja seda mängitakse 28., 29., 30. oktoobril ja 8. novembril.
Piletite hinnad: 15/12 eurot koos filmimuuseumi avanäituse "Duubel ÜKS" külastamisega, 8 eurot ilma näituseta.
Piletid Piletilevist

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi 100. sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!