RAHA LUGU: Kuidas Essu mõisa mehed enam kui tuhandeaastase araabia kuldaarde leidsid

 (19)

Essu aare
Essu aareFoto: ž, Eesti Ajaloomuuseum

Järgnevate kuude jooksul toome lugejateni põnevamaid leide Eesti Ajaloomuuseumi mündikogust. Selle nädala lugu on õnnelikust juhusest ehk sellest kuidas turbalõikajad tõelise aarde otsa sattusid.

Ühel kaunil päeval enam kui 150 aastat tagasi olid Essu mõisa mehed ametis turba lõikamisega. Millal ja kus täpselt see toimus, pole teada, kuid 1870. aastatel ja küllap varemgi varuti siinkandis turvast Põdruse küla maadele jääva Suursoo põhjatipus. Kaevatud oli juba õige sügavale, oma kaheksa jalga ehk ligi 2,5 m, kui kraavi põhjas järsku midagi helgatas. Hämmeldunud töömeeste karuste pihkude vahele jäi kuus ümmargust kuldtükki – viis ehteripatsit ja üks kannaga münt.

Mehed olid ausad ning viisid oma leiu mõisahärra parun von Dellingshauseni kätte. Too sai aru, et tegemist on hinnalise muistisega ning kui 1864. aastal asutati Eestimaa Provintsiaalmuuseum, tõi ta aarde kohe sinna. Aegade keerises on üks ripats kahjuks kaduma läinud, nii et praegu säilib ajaloomuuseumis leiust kuldmünt ja neli ripatsit.

Essu aare Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Tänaseks on selge, et mündi, araabia dinaari on lasknud vermida Abbasiidide kalifaadi valitseja al-Musta´in Taškendis 250. aastal hidžra järgi, mis vastab kristliku ajaarvamise 864/5. aastale. Niisiis kuulub see 9. sajandisse. Umbes sama vanad on ka ripatsid. Õieti on need kahesugused – kolmel kujutatakse tinglikult elupuud, kahel nelja sõõri, mille vahele keskele jääb rombrist ja mille sees paiknevad silmusnelinurgad. Tüübiti erinevad ka kulla koostis ja valmistamisel kasutatud tehnoloogia. Lisaks – kui „puuga“ ripatsid ja münt ilmutavad selgeid kulumise märke, siis sõõridega ripats näib välja uhiuus. Essu aarde ehteasjad on ainulaadsed ja vanimad omataolised. Alles hiljem hakkasid viikingid neid odavamates metallides jäljendama.

Loe veel

Essu aare Foto: Eesti Ajaloomuuseum

Mis ilmakaarest jõudsid niisugused väärisesemed Eestisse? Vaatamata mündi ida-päritolule on selle riputuskand selgelt skandinaaviapärane. Samas suunas osutavad ka ripatsite kujundus ja tehnoloogia. Viikingiaegsed kuldaarded on kogu Põhja-Euroopas äärmiselt haruldased. Enamasti saab nende leiukohti seostada kunagise vette ohverdamisega. Sama kehtib ka Essu aarde puhul.

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised