RAHA LUGU: Jaroslav Targa ligi 1000 aasta vanused mündid on ühed maailma haruldaseimad ning kolmandik neist on leitud Eestist!

 (25)

RAHA LUGU: Jaroslav Targa ligi 1000 aasta vanused mündid on ühed maailma haruldaseimad ning kolmandik neist on leitud Eestist!
Srebreniku esikülgEesti Ajaloomuuseum

Järgnevate kuude jooksul toome lugejateni põnevamaid leide Eesti Ajaloomuuseumi mündikogust. Sel nädalal toome lugejateni ühe põnevaima leiu maailma numismaatikute seas lausa legendaarseks peetavast mündist!

Jaroslav Targa (1019-1054) rasked (keskmine kaal üle 3 g) hõbemündid srebrenikud kuuluvad maailma haruldasimate ja hinnatuimate müntide sekka. Omapärane ja ainulaadne on juba nende kujundus. Mündi esiküljel näeme Jaroslavi kaitse- ja nimepühakut, oda ning kilpi hoidvat Püha Georgiost (Juri, Jüri) selgitava kreekakeelse pealiskirjaga ʘГЕ ωРГIО, tagaküljel Rjurikute kolmharki vanaslaavi saatetekstiga ѨРОСЛАВЛЕ СЪРЕБРО (Jaroslavi hõbe). Erakordselt kõrge on ka müntide kunstiline ja tehniline tase, millele tollase Euroopa kontekstis on raske leida võrdväärset. Arvatavasti lõikas templid selle vermimiseks keegi vene pitsatimeister.

Kõnealused srebrenikud on nende leidude järgi otsustades valmistatud 11. sajandi algupoolel. Oletatakse, et kuna Jaroslav ei istu rahadel troonil ega kanna vürstitiitlit, siis võiksid need olla löödud millalgi enne 1019. aastat, näiteks kui Jaroslav oli riius oma isa Vladimiriga. Üheksast praegu maailmas tuntud niisugusest mündist on kolm kindlasti avastatud Eestist – Tartust Raadilt, Saaremaalt ja Tallinna lähedalt Koselt. Neljaski Jaroslavi münt pärineb väidetavalt Baltikumist, seega vähemalt Eesti lähistelt kui mitte lausa meilt. Kaks münti on teada niihästi Rootsist kui ka Poolast ning vaid üks Venemaalt. Leidude topograafia lubab srebrenike vermimispaigaks pidada Novgorodi.

Loe veel

Srebreniku tagakülg Eesti Ajaloomuseum

Teadaolevalt löödi need mündid vaid kolme templipaariga. Võttes arvesse vermingu kõrget kvaliteeti tähendab see, et kokku võidi valmistada maksimaalselt mõni tuhat niisugust rahatükki. Mingit majanduslikku tähendust nõnda tagasihoidlikul emissioonil ei saanud olla, mis tähendab, et see pidi teenima eeskätt esindusvajadusi. Missuguseid nimelt, võib vaid spekuleerida. Igatahes tõendab Jaroslavi üliharuldaste mündileidude koondumine Eestisse siinsete asukate erilisi sidemeid vürsti valitsusaparaadiga. Antud seoses pole ehk tähtsuseta, et 1030. aasta paiku vallutas Jaroslav Tartu ja rajas sinna Vene kindluse, mida tema ristinime järgi hakati kutsuma Jurjeviks. Mõnda aega oli osa Eestist Novgorodi võimu- ja maksualune.

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised