Muistse Läänemaa saladused: Maidla kivikalme ja sealsete leidude lugu on raamatusse kogutud

 (6)

Muistse Läänemaa saladused: Maidla kivikalme ja sealsete leidude lugu on raamatusse kogutud
VäljakaevamisedVäljakaevamised

Arheoloog Mati Mandel on kirja pannud Maidla kivikalmete avastamise loo ning nendes peitunud aarete saladused, sel kuul ilmuvad need raamatuna.

Raplamaa lääneservas omaaegse Kullamaa kihelkonna südames tuli arheoloogidel 1980.-tel aastatel uurida ühte 6. sajandi ja ühte 10.—13. sajandi kivikalmet. Nende muinsuskaitsealuste kalmete ala oli tookord hakatud sovhoosi poolt põlluks harima. Melioratsioonitööd õnnestus küll seisma panna, kuid kuna nõukogude perioodi põllumajanduspoliitika nägi ette üha uute alade, sealhulgas isegi põllumajanduseks üsna ebasoodsate maade üles harimist, tuli kalmed läbi uurida kiirendatud korras. Töö muutis keerukaks asjaolu, et kalmistu osutus erakordselt suureks ja leiurikkaks.

Väljakaevamised Erakogu

1990. aastal jõuti uurimisega siiski lõpule. Sovhoos lubas läbi uuritud kalmeala ise korrastada ja põlluharimiseks ette valmistada. Kuna järgnes riigikorra ja majandussüsteemi muutus, lakkasid eksisteerimast ka kolhoosid ja sovhoosid. Nii jäi ka kalmistu piirkond korrastamata. Maa tagastati endisele omanikule ja renditi loomapidajatele karjamaaks.

2011. aastal pöörduti Maidlasse veelkord tagasi. Nüüd oli eesmärgiks uurida kalmete ümbrust, teha järeluuringuid ning kalmistu ala korrastada. Need tööd osutusid vägagi õnnestunuteks. Avastati veel üks, kolmas kivikalme. Kalmete kaevandite kogupindala ulatus kokku 3072 m²-ni. Järeluuringud Maidlas kestsid 2015. aastani.

Loe veel

Üle üheksa tuhande leiu

Kaevamistel koguti kokku 9374 numbrit leide, sealhulgas I ja II kalme alalt 8545 ja III kalme alalt 829 leidu. Ainuüksi putkega odaotsi leiti kalmetest 97 tervemat eksemplari, lisaks üle 30 samasuguse odaotsa katkendi. Neile lisaks tuli kalmest päevavalgele veel 20 rootsuga viskeodaotsa, 5 tervemat mõõka ning palju teramikukatkendeid ja käepidemeosi. Mõõkade hulgas oli ka viikingikunsti stiilides kaunistatud käepidemeosadega eksemplare.

Hõbedaga kaunistatud mõõgakäepide Erakogu

Tööriistadest leiti 15 tervemat vikatit, lisaks 51 vikati katkendid. Veel leiti 51 paari suitseid ning 21 paari suitsete katkendeid, 16 kirvest, 16 surulukku ja 19 võtit ning väga arvukalt kõikvõimalikke ehteid. Oli selge, et kaevamistulemused ja kogu leiumaterjal vajab laiemat tutvustamist. Seetõttu alustas allakirjutanu Maidla kalmete uurimistulemuste kohta monograafia koostamist. Oli selge, et lisaks kalmete ehitusele ja matmiskombestiku analüüsile on vaja avaldada võimalikult palju fotosid leidudest. Nii plaanitigi raamatusse hulk pilte kaevamiste käigust ja ligi 50 fototahvlit leidudest. Miks tehakse aga juba raamatu pealkirjas juttu kalmistu saladustest?

Kõigepealt hämmastas kogu kalmistu, eriti aga II kivikalme suurus, sinna maetud surnute suur hulk ning leiumaterjali arvukus ja mitmekesisus. Lääne-Eesti mandriosas ühtegi Maidlaga võrdväärset matmispaika seni teada ei ole.

Üks muistse Läänemaa silmapaistvamaid peresid

Milline oli ühiskond, kes oma surnud sinna mattis? Kas tegu oli suurperega või eriti jõuka perega? Kas Maidla kalmetesse maetute rikkuse põhiallikas oli sepatöö? Millist osa mängis rikkuse koondumisel kauplemine? Kas oli ka muid vara hankimise võimalusi? Kui oli, siis milliseid?

Miks kerkis just Maidlas esile Läänemaa kui mitte kõige silmapaistvam, siis kindlasti üks silmapaistvamaid peresid? Milline oli selle pere seisund kihelkonnas või maakonnas tervikuna? Kuna II ja III kalmesse maetute puhul on ilmselt tegu eri peredega, siis kus kumbki pere elas? Millistes sugulussidemetes ja suhetes nad omavahel olid?

Ei ole kahtlust, et suur osa kalmetest leitud relvadest, tööriistadest ja ehetest olid valmistatud kusagil kohapeal, ilmselt sealsamas Maidlas. Kuid kus täpsemalt? Kus asusid meistritöökojad? Millised leitud luksusesemetest on valmistatud kohapeal, millised aga toodud mujalt? Kust täpsemalt? Miks on põletamata matuste esemed enamasti rikkumata, suur osa põletusmatuste panuseid aga katki murtud või kõveraks painutatud? Miks ei lõhutud seejuures kõiki põletusmatuste panuseid? Mis juhtus viimaste kalmetesse sängitatud matustega, nende surnutega, kellele kaevati hauad läbi kivikalme kivistiku? Miks osa neist rüüstati, osa mitte?

Need on vaid osa saladustest, millest ehk mõnele peatselt trükikotta jõudev raamat püüab vastuseid leida. Osa Maidla mõistatusi jääb aga ootama tulevasi uurijaid, kes ehk mõne neist millalgi lahendavad. Mõned saladused aga ilmselt saladusteks jäävadki.

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

FORTE TOP

Viimased uudised