Ettevõttes dekoreeriti Euroopa suurtes vabrikutes valmistatud portselani. Peamiselt põletati valmis esemetele trükitehnikas peale erinevaid mustreid ja pilte, mis pärinesid Saksamaa albumitest. Peatselt jäi aga selline kaunistusviis ettevõttes töötanud dekoreerijatele ning kunstnikele ühekülgseks ja hakati looma ka oma mustreid. Populaarseimaks neist kujunes Astrid Tiitsu loodud „Muhu mänd“.

Langebrauni toodang

Keeruka tähe sisse mahutatud rombid, ristid, kolm- ja nelinurgad ning teised geomeetrilised kujundid moodustavad tervikuna kauni art deco – pärase mustri, mis 1930. aastatel võidutses nii maailma kui Eesti kunstis. Kaunis, stiilne dekoor mõjub tänagi rahvuslikult ja moodsalt.

Langebrauni toodang

Terasplaatidele lõigatud mustrilt võetud tõmmised põletati nõudele erinevates värvides ja kombinatsioonides. Mänguline kujund võimaldas üht sama motiivi kasutada väga erinevalt. Klassikalise telliskivi punase tausta ning mustvalge ornamendi kõrval valmistati ka näiteks elevandiluu- tooni taustal oranži-pruuni kombinatsioonis tähemotiiviga esemeid.

Langebrauni toodang

Nõukogude perioodil, mil Nikolai Langebrauni tööstusettevõtte natsionaliseeritud varade baasil loodi Tallinna Kunstitoodete Kombinaadi Keraamikaateljee, võeti plaadid uuesti kasutusele. Kuid muutunud olid nii portselanesemed, kui värvid ja tulemuseks oli hoopis uus „Muhu mänd“.

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!