Alaskas leiti mullitav järv, mis näitab, et emakese maaga on midagi väga korrast ära

Kui varem oli kaugel põhjas asuvatel aladel pinnase pindmine kiht igikeltsastunud, siis üha enam on märgata murettekitavat probleemi, et igikelts sulab vähemalt osaliselt üles. Seeläbi suureneb kasvuhoonegaaside emissioon ning õhku paiskuva metaani tõttu võivad isegi järved mullitama hakata.

Washington Posti ajakirjanik käis uurimas Alaskas asuvat Esieh järve, milles on täheldatud metaani õhku paiskumist (vaata allolev video). Alaska Fairbanksi Ülikooli professor Katey Walter Anthony on Esieh järve põhjalikumalt uurinud ning avas Mooneyle kummalise nähtuse tagamaid.

Teadlase sõnul ei tulene järve pinnale kerkiv metaan ühegi eluvormi tegevusest, vaid sellel on geoloogiline päritolu. Selle tekkepõhjuseks on fossiilsete kütuste olemasolu ja igikeltsa sulamine, mille koosmõjul tekivadki kasvuhoonegaasid, mis atmosfääri paiskuvad.

Igikelts katab põhjapoolkerast umbes 24% ja on väga oluline süsiniku ja metaani salvestaja, aidates seeläbi kogu maailma atmosfääri tasakaalu hoida. Selle sulamine on tõsine probleem - lisaks sellele, et vabanevad kasvuhoonegaasid, on uuringud näidanud, et osad igikeltsa sulamisest tekkivad tulvaveed sisaldavad näiteks väävelhapet. Kõige tipuks aitab igikelts hoida maapinda ühes tükis ning selle sulamise tagajärjeks on erosioon ja maalihked.

Tulles tagasi järvede juurde, siis Anthony värskelt avaldatud uurimuse hinnangul ei võta praegused kliimasoojenemismudelid arvesse sügavaid kasvuhoonegaaside hoidlaid näiteks nagu järvesid. Samuti on tema hinnangul igikeltsa sulamine oluliselt kiirem ja äkilisem kui praeguseni väidetud on.

Esieh järv paiskab iga päev atmosfääri kaks tonni metaani, mis on võrdeline umbes 6000 lehmaga. Kuigi hetkel on tegemist pigem erandliku juhtumiga, võib tulevikus selliseid järvi veelgi juurde tekkida, mis kiirendaks kliima soojenemist märgatavalt.