Näiteks mõõtsid teadlased augusti alguses San Diego rannikul asuvas mõõtmispunktis päevase kõrgeima veetemperatuuri - 26 kraadi. Merevee temperatuuri on sealses mõõtmispunktis mõõdetud 1916. aastast ja keskmine augustikuu veetemperatuur San Diegos on umbes 20 kraadi. Teadlaste hinnangul on tegemist kuumalaine näitajaga. "Täpselt nagu maal, esinevad ka merel kuumalained," kommenteeris olukorda CBSile ookeaniteadlane Art Miller.

Mereliste kuumalainete hulk on viimase 30 aasta jooksul pea kahekordistunud ning teadlaste hiljutise uuringu kohaselt sagenevad need planeedi soojenedes veelgi. "Kliima soojenedes see trend ainult kiireneb," kommenteeris uuringu läbi viinud teadlaste juht kliimateadlane Thomas Frolicher.

Frolicheri meeskond käsitles mereliseks kuumalaineks sellist olukorda, kus mõõdetud merepinna temperatuur kuulub 1% samas piirkonnas mõõdetud kuumimate temperatuuride hulka. Kuna ookeanid salvestavad soojust aeglasemalt ja kauem, võib kuumalainete pikkus varieeruda väga erinevate ajaperioodide vahel - mitmest päevast kuni mitme nädalani.

Mitte lihtsalt soe vesi, vaid ohus mereelanikud

Kuigi vee soojenemine võib Eesti külmast mereveest mitte vaimustunud inimestele kõlada hästi, on avastus tegelikult murettekitav. Erinevalt maal elavatest olenditest on paljud mereorganismid välja arenenud nii, et ka väikseim temperatuurikõikumine võib neile väga häirivalt mõjuda ning seetõttu on vee soojenemisel suur mõju kõigile meres elavatele organismidele. Sagenevad kuumalained kahjustavad vetikametsasid ja korallrahusid ning mõjuvad halvasti ka kaladele ja teistele mereasukatele. Eriliselt ongi ohus korallrahud ja vetikad, kes ei saa oma asukohta ega aktiivset tegutsemisaega muuta.

Korallrahud omakorda on ülioluliseks mereelukate elupaigaks, seega mõjutab nende hävimine ka teisi mereliike. "Iga neljas kala ookeanis elab ka korallrahus või selle vahetus ligiduses," ütles Queenslandi Ülikooli merebioloog Ove Hoegh-Guldberg CBSile. "Väga suur osa ookeani liigirikkusest sõltub väga väikse pindalaga alast," selgitas ta.

Veepinna soojenemine mõjutab ka veeringlust ning võib teadlaste hinnangul vähendada ookeani toiduahela madalaima lüli - fütoplanktoni hulka. See omakorda tähendab, et paljud teised mereolendid võivad nälga jääda. Näiteks jäid 2013. kuni 2016. aastani kestnud Vaikse ookeani kuumalainest tingituna nälga merilõvid, kuna kuumaperioodil ei olnud piisavalt fütoplanktonit.

Teadlased ütlesid, et tõenäoliselt püstitatakse kuumarekordeid tulevikus veelgi: "Me oleme korduvalt uusi rekordeid püstitanud," ütles ookeaniteadlane Art Miller CBSile. "See ei ole enam üllatav, kuid on siiani šokeeriv."

Frolicheri ja tema uurimisrühma uuring põhines laevade ja poide mõõdetud veetemperatuuridel ja satelliidiandmetel ning avaldati teadusžurnaalis Nature.