Puuviljakärbsed on võimelised õppima teineteise dialekte

Seda, et puuviljakärbsed on võimelised ka teistesse liikidesse kuuluvaid puuviljakärbseid parasiteerivate herilaste eest hoiatama, teadsid teadlased juba varem. Nüüd leidsid teadlased aga, et hoiatused mõjuvad tõenäolisemalt, kui kärbseliigid on varem koos pesitsenud ning ära õppinud teineteise dialektid.

Puuviljakärbestel parasiteerivad herilased munevad enda munad kärbeste vastsetesse. Herilased on kärbeste jaoks lausa nii suur oht, et herilase ligidal olekut tajudes võivad emased kärbsed järglaste kaitsmiseks muneda vähem mune, vahendab Phys.org.

Varasemad uuringud näitavad, et kärbsed kasutavad erilisi tiivaliigutusi, et teistele lähipiirkonnas paiknevatele emastele ohust teada anda. See omakorda mõjutab munetavate munade arvukust.

Nüüd uurisid teadlased aga seda, kuidas eri liiki puuviljakärbsed omavahel suhtlevad. Uurimistulemustest selgus, et lähisuguluses olevad liigid suutsid omavahel paremini suhelda, kuid ka kaudselt omavahel seotud liigid suutsid omavahel ohtudest teada anda. Lisaks selgus, et kui liigid olid pesitsenud samal alal mõnd aega, siis õppisid kärbsed ära teineteise "dialektid" ning kärbestevaheline visuaalsetest ja lõhnaga seotud märkidest koosnev kommunikatsioon muutus efektiivsemaks.

Geneetilised eksperimendid näitasid, et kärbestevahelist suhtlust võimaldab aju seenkehaks (corpora pedunculata) nimetav aju osa - just see on kärbeste aju õppimisvõime keskne osa ning seal on ka mäluga seonduvad keskused.

Uuringutulemuste põhjal võib öelda, et puuviljakärbsed on võimelised mõistma ja õppima liikidevaheliseks suhtluseks vajalikke keerulisi pisinüansse ning nende geneetiliste mudelite põhjal on võimalik uurida dialektide arengut läbi aja. Tulevaste uuringutega loodetakse mõista, milliseid teisi sõnumeid puuviljakärbsed omavahel saadavad.

Uurimistulemused avaldati teadusžurnaalis Plos Genetics.