Näiteks konsoolide puhul võib sageli märgata termineid „500 GB” ja „1 TB”. Need tähendavad kettaruumi, mida on võimalik mängude tarbeks ära kasutada. Kuigi kõvaketast on võimalik hiljem suurema vastu vahetada, tasub hingerahu huvides juba algul suurema mahuga seade valida.

Samuti tuleb arvestada, et enamasti tuleb konsooliga kaasa üks pult, mille tõttu tuleb näiteks populaarsemate spordimängude ühise ekraani taga mängimiseks teine eraldi lisaks osta. Üsna sageli võib leida pakkumisi, kus kahe puldiga komplekt on ühesest kõigest õige pisut kallim, mis teeb väljamineku lõppkokkuvõttes soodsamaks. Hea õnne korral võib komplektiga kaasa tulla ka mõni mäng, mille väärtus omaette võib küündida juba üle poolesaja euro.

Mängud ise on müügil kahel kujul — digitaalselt ja plaadina. Digitaalse mängu eelis seisneb selles, et seda on võimalik mängida ilma plaati sisestamata, mis teeb kasutamise tunduvalt mugavamaks. Samuti leidub näiteks PlayStation Store’is regulaarseid allahindluseid, millega on võimalik mäng saada sageli tunduvalt odavamalt kui jaemüügist ostes. Füüsilise koopia eelis seisneb selle taaskasutamises — mängu lõpetamise järel on see võimalik näiteks sõbrale laenata või kinkida.

Kuna paljude mängude juures on suur osa võlust mõõduvõtt teiste vastu, tuleb arvestada, et mitmikmäng (multiplayer) on populaarsemate konsoolide puhul seotud eraldi teenusega, millega kaasnevad boonusena igakuised tasuta mängud ja lisaallahindlused, mis teevad kulutuse põhjendatuks.

Kui on mure, mida laps konsoolil mängib…

Näiteks võib tekkida soov kontrollida konsooli kasutamist ka siis, kui me ise kodus ei ole. Õnneks on tootjad sellele mõelnud ning loonud mitmesugused võimalused sisu haldamiseks. Näiteks on levinumate seadmete peal võimalik luua nn perepea konto ning määrata igale kasutajale sobiv sisu, millele ta ligi pääseb. Seda saab rakendada näiteks mängude, sõnumite saatmise, DVD- ja BluRay filmide vaatamise kui ka igakuise kulutatava krediidi osas.

Kui soovime, et laps ei saaks mängida sõbralt laenatud ja alla 18-aastastele mittesoovitatavat õudusmängu, siis tuleks konto PEGI ligipääs madalamaks kui 18.

Samuti kandub mängukonsoolide sisuga seonduv üle ka veebi. Arvestades, kui tihti võime lugeda lugusid, kuidas täiskasvanud on sattunud internetis pettuste ohvriks, siis tasub ka lapsele võimalikult varakult selgeks teha, et tasuta lõunaid ei ole olemas. Seega mänge või virtuaalset krediiti pakkuvad veebilehed võivad hoopis levitada pahavara ning jahtida isikuandmeid, teenides sealjuures lehe haldajale klikkide näol veel reklaamitulu.

Mida veel konsooliga teha?

Kui konsool on juba koju hangitud, tasub selle võimalusi ka ise tundma õppida, sest sarnaselt teistele tänapäevastele elektroonikaseadmetele omab see mitmesuguseid lisafunktsioone. Suurima lisaväärtusena on seda võimalik kasutada koduse meediakeskusena — näiteks on võimalik vaadata BluRay filme, nautida Netflixi pakutavat sisu või kuulata argitegevuste taustaks muusikat Spotify’st.

Aga ka mängude puhul tasub olenemata varasemast kogemusest silmad lahti hoida, sest mängustuudiod on aina rohkem mõelnud erinevatele maitsetele ning loonud lisaks kaasahaaravaga looga meistriteostele nagu Life is Strange, Uncharted 4: A Thief’s End või Firewatch ka simulatsioone näiteks virtuaalsest farmipidamisest ja kirurgitööst.

Kui aga ka vanematel on soov mängurõõme koos laste või külla tulnud sõpradega nautida, siis näiteks PlayStation 4 puhul üheks variandiks on PlayLink mänguseeria, kus nutitelefone puldina kasutades võib panna oma teadmised proovile Knowledge is Poweris või seigelda krimiloos Hidden Agendas.

PEGI reitingud

Videomängude juures on alati näidatud ära selle PEGI (Pan-European Game Information) reiting, mis loodi just selleks, et aidata lapsevanematel mänge ostes teha teadlikke otsuseid. Selle tunneb ära soovitavat vanust (standardid on 3, 7, 12, 16 ja 18 eluaastat) näitava numbri järgi värvilisel taustal.

Samuti leidub pakendi või veebilehe juures viide põhjustele, miks mäng on saanud konkreetse vanusepiirangu. Selleks võib olla näiteks vandumine karakterite omavahelises suhtluses, vägivald või hasartmäng. Nimetatud viited on kujutatud valgete ikoonidega hallil taustal.

Kuna PEGI on siiski soovituslik, jääb igal lapsevanemal õigus toimetada oma südametunnistuse järgi ja otsustada, mida tema laps võib mängida.

Täpsemalt võib lugeda PEGI kohta www.pegi.info/et/