Põder on küll tugev loom, aga uue aju ründava haiguse vastu ei saa paraku temagi
Kogenud norrakast jahimees Jarle Fuglem ei olnud kunagi midagi sarnast näinud. Põder, kes lamas tema jalgadest kõigest paari meetri kaugusel, ei lasknud ennast inimese ilmumisest häirida, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
Loom ei reageerinud tema sealolekule ega teinud teist nägugi, kui kütt talle tagumikule kõva laksu andis. Ta ainult ei käitunud imelikult, vaid oli ka ülimalt nukras seisus: äärmiselt kõhnunud looma roided paistsid selgelt välja ja ta oli täiesti jõuetu.
Põder hukati ja tema aju saadeti Norra veterinaarinstituuti laboriuuringutele. Analüüsid näitasid, et põder oli nakatunud saatuslikku ajuhaigusse – kroonilisse kurtumushaigusse (ingl Chronic Wasting Disease ehk CWD).
See tõbi tabab hirvi ja põtru ning on möllanud USAs ja Kanadas alates ajast, mil see esimest korda 1967. aastal Colorados avastati. Tänapäeval on CWD levinud Ameerika Ühendriikide 23 osariiki ja kahte Kanada provintsi.
Euroopas tuvastati see ajuhaigus esimest korda 2016. aasta märtsis, kui see avastati Norras ühel metsikul põhjapõdral. 2016. aasta mais täheldati kahte CWD-juhtu Norra põtradel ning 2016. aasta augustis võis Norra veterinaariainstituut kinnitada juba neljandat kroonilise kurtumuse juhtumit Euroopa pinnal – jällegi oli haigestunud põhjapõder.
Kuigi Põhja-Ameerikas on tapetud terveid asurkondi ja karju, paistab tõbi olevat väljajuurimatu. CWD kuulub nn prioonhaiguste rühma, mis hõlmab muu hulgas ka skreipi ehk kratsimistõbe lammastel ja hullu lehma tõbe ehk BSEd veistel.
Prioonhaigused on nakkavad vaevused, mis arenevad aeglaselt kuude ja aastate jooksul. Need ründavad järk-järgult loomade kesknärvisüsteemi ja hävitavad nende ajukoe.
Kahjustused tulevad peamiselt esile ajutüves, kuhu tekkivate mikroskoopiliste õõnsuste tõttu näeb ajukude lõpuks välja nagu pesukäsn. Neid õõnsusi nimetatakse ka spongioosseteks kahjustusteks.
Lisaks kogunevad prioonvalgud närvisüsteemi ja tapavad ajurakke, samuti hävitavad need seljaaju, silmad, põrna ja lümfisõlmed.
Krooniline kurtumushaigus areneb aeglaselt – tavaliselt kulub nakatumisest mitu aastat, enne kui põdral sümptomid ilmnema hakkavad. Seepärast on sümptomeid täheldatud peamiselt noortel, kolme- kuni viieaastastel täiskasvanud põtradel. Haiguse kulg vältab mõnest nädalast kuni kolme-nelja kuuni.
Haige põdra käitumine muutub kardinaalselt. Ta ei pelga enam inimest ja tema liigutused on koordineerimata nagu vasikal libedal jääl, looma jalad ja pea värisevad ning ta teeb monotoonseid korduvaid liigutusi.
Tõve viimases faasis joob ja urineerib põder palju ning tema immuunsüsteem on nõrgenenud, nii et tal võib tekkida kopsupõletik. Põder võtab kaalust kõvasti alla ja sureb kurtumuse ehk kurnatuse tõttu.
Loe augustikuu Imelisest Teadusest lähemalt, kas see haigus võib ohustada ka Eesti põtru.
