Urmas Vahuri taastatud kiviaiad annavad aimu kunagistest talukohtadest, maju enam püsti ei ole.

Kuigi ühtegi maja pole ja keegi seal ei ela, pole see päris inimtühi - arheoloog Mati Mandel koos oma meeskonnaga on siin juba ligi kuu aega jutti kaevanud, et jõuda jälile kunagi arvestatava suurusega küla kadumise saladustele. Kunagi oli siinse musta viljaka mulla, selgete allikate ja kauni maastiku keskele rajatud ligi 20 talu, kuid peale kuuekümnendaid jäi küla tühjaks ning viimane elanik suri seitsmekümnendatel. Peale seda on küla koduks olnud vaid metsloomadele ning veistele.

Väljakaevamised. Koonga vald. Kurese küla

Hetkel asub küla aladel Kurese loodushoiu talu, mille asutaja Urmas Vahur on suur ajaloohuviline ning teab rääkida hulganisti vanu lugusid ning jutte küla elust: “Kuulsal metsavennal, Hirmsal Antsul oli siin nõukogude ajal suur toetajaskond, said süüa ja pidasid jaanipäevagi maha. Hiljem KGB nimetas selle vaenulikuks rahvakoosolekuks ning üritusel osalenud ehk ligikaudu pooled küla elanikest, küüditati ära,” teab Vahur üht küla väljasuremise põhjust. Kuid koha asustuse loo algus jääb vähemalt 3000 aasta tagusesse aega, mille vastu hakkas Vahur juhuse tahtel samuti huvi tundma.

Nii käivad sõelumised - et midagi kahe silma vahele ei jääks.

”Hakkasin siin karjatama ja loopealseid taastama, ja selle käigus tuli kadastikest välja erinevaid muistiseid. Ning siis kui leidsin arvatava linnusevalli, võtsingi Matiga ühendust, et tule vaata,” võttis ta kokku kaevamiste algusloo.

Esimesed kaevamiskatsetused tehti alal 2015. aastal, kui leitigi muistiseid külast, mis oli aladel enne Kurese küla asutamist, peale mida on seal vahelduva eduga piirkonda edasi uuritud.

Väljakaevamistelt leitud kaks nuga - üks paksem, vast kolmekihiline ja teine peenem.

Hetkel uuritakse küla lähedal asuvat Pakamäge ning arheoloog Mati Mandel on alalt juba leidnud nii mõndagi põnevat: “Me leidsime kaks matusekompleksi, mille tõttu muutus nende esemete varasem ajalookäsitlus täielikult. Siit avastatud hoburaudsõlgi oleme ka varem leidnud, ning siis arvasime nende vanuseks kuskil 1000 aastat, aga nüüd saame öelda, et need olid varasemad.

Sõled olid haudades koos aastast 800 pärilt esemetega, mistõttu on selge, et need on vanemad kui algselt teada oli. Ja muid ehteid, potikilde ning luukilde oleme ka küllaga leidnud,” räägib ta ning näitab väljakaevatud leide.

Leitud ehtejupid rinnakaunistustest.

Tööd on objektil alles alanud, vabatahtlikud kaevajad indu täis ja kogu protsess alles algusjärgus. Küsimusele, mida ta tahaks nendelt väljakaevamistelt leida, ei saagi Mati otsest vastust anda: “Tahaks aru saada, millal see asustus siin alguse sai ning ideaalne oleks, kui me saaksime infot esialgsete hoonete kohta - kui suured nad olid ja kuidas asjad paiknesid. Samuti tahaks teada, millal asula Pakamäelt ära kolis või kas muistne küla eksisteeris kõrvuti eelmisel sajandil tühjaks jäänud külaga, või kuidas see täpselt käis. Kalmete ja matmispaikade osas oleks hea leida viikingi- või eelviikingiaegseid leide. 7.-8. sajandist. Me ei teagi kuidas varajasel viikingiajal inimesi maeti,” mõtiskleb Mati.

Metallidetektoriga pannakse paika asukohad, kus metalli on rohkem - pigem vanad talualad kui nõukogudeaegsed põllud, kus leiud on segamini löödud.

Aga ega kõik nii kerge pole, et lükka aga labidas maasse ja aina avastad: “Eks mineval aastal oli palju uhkeid leide, aga eks tänavu sai selgeks, et nii lihtsalt Kurese oma saladusi ei reeda,” nendib Mandel. Mati sõnul kogu ala läbi kaevamiseks ning uurimiseks läheks veel pikalt:"Erineva muistisetüüpide arheoloogiliseks uurimiseks kuluks ligikaudu 10 aastat, aga sellist aega vast pole võimalik pühendada. Praegu on meil Urmasega plaan Kuresel vähemalt kolm aastat jätkata."

Forte koostöörubriik Eesti Ajaloomuusemiga toob Maarjamäe muuseumikompleksi avamiseni vabariigi sajandal sünnipäeval teieni põnevad lood ning unikaalsed leiud kogude varasalvest! Kõik lood leiad SIIT!