Kadunud kui tina tuhka: Kanadas lakkas terve jõgi mõne kevadpäevaga lihtsalt eksisteerimast

See on esimene kord tänapäevase teaduse ajaloos, kui teadlastel õnnestus jõe kadumise fenomeni nii kiiresti toimumas jälgida.

Teadusajakirjas Nature Geoscience ilmunud uuring räägib, et sellistel puhkudel võtab tavaliselt mõni teine jõgi lihtsalt esimese veed endale, justkui "röövib" need. Niisuguseid juhtumeid on minevikustki teada, ent siis on see protsess aega võtnud tuhandeid aastaid. Praegu kulus Slimsi jõe vete ülevõtuks teise jõe poolt alla nelja päeva.

Niisugust fenomeni nimetavad geoloogid ja hüdroloogid ka jõepiraatluseks (inglise keeles "river piracy") ja maateadlane Dan Shugar Tacomast Washingtoni ülikoolist ütles, et teadaolevalt pole ükski geoloog varem oma eluajal selle täiemahuliseks tunnistajaks olnud.

Shugar ja teised teadlased läksid eelmise aasta augustis Kanadas Yukoni provintsis asuva Slimsi äärde välitöödele, ent kohale jõudes avastasid nad, et varem mõnes paigas kuni 150 meetri laiune jõgi oli praktiliselt lakanud eksisteerimast. "Vesi voolas vaevu-vaevu," sõnas ta. "Järele oli jäänud vaid pikk peenike järv."

Päev-päevalt nägid teadlased, kuidas veetase veelgi langeb. Mõõdikud näitasid, et peamine ja väga järsk veetaseme langus oli toimunud 2016. aasta mai lõpus vaid mõne päevaga. Seejärel vaadeldi piirkonda helikopterilt ja droonidega, et aru saada, kuhu vesi kadunud on. Selgus sai majja.

Viimase 300-500 aasta jooksul olid Slimsi toitnud põhja suunas voolavad sulaveed ühelt Kanada suuremalt, Kaskawulshi liustikult. Kui kliima soojenes, liustik kahanes ja sulavett rohkem tekkima hakkas, uuristas see liustikusse uue kanali. Liustikuvesi hakkas seda mööda Slimsi asemel hoopis lõuna poole liustikuga samanimelisse Kaskawulshi jõkke voolama.

See juhtum on teadlaste sõnul esimene kord, kui jõepiraatlus nii kiires tempos toimunud on ja ühtlasi teadaolevalt esimene kord, kui selle põhjustaks on kliimamuutused. Kuigi Slimsi ümber tihedat inimasustust pole, kes otseselt selle veest sõltunuks, on selle kadumisel mõju kohalikele ökosüsteemidele ja see võib tulevikus mõjutada ka piirkonna üldist veevarustust.