Selgus, et teatud immuunsüsteemi rakud toodavad üht kindlat valku, millel on närvisüsteemi „remonditööde“ käivitamises väga oluline roll. Medicalexpress ütleb, et avastus võib selliste närvisüsteemi haiguste nagu polüskleroos (sclerosis multiplex) ravis avada uue lehekülje.

Polüskleroosi puhul ründab inimese immuunsüsteem ta enese närvisüsteemi ja kahjustab närvirakkude ümber olevat müeliinikihti. Kui müeliin kahjustub, võib tulemuseks olla see, et närviimpulsside liikumine aeglustub või lakkab sootuks. See tähendab, et keha ja erinevate organite funktsioonid on pärsitud, inimene ei saa mõnd kehaosa liigutada või jääb sootuks halvatuks. Tegu on kroonilise, kogu elu kestva haigusega, millel on raskemaid ja mõnevõrra kergemaid vorme ning mille põhjusi suuresti ei teata. See on sagedasim noori täiskasvanuid invaliidistuv neuroloogiline haigus.

Praegu suudetakse polüskleroosi arengut ravimitega vaid mõnevõrra pidurdada, ent pole sellist vahendit, millega saaks juba tekkinud kahjustusi tagasi pöörata ja inimest terveks ravida. Belfasti ülikooli teadlased Dr Yvonne Dmbrowski ja Dr Denise Fitzgeraldi juhtimisel arvavad nüüd, et äsjase avastuse näol on ehk leitud ka meede, millega saab inimese tervise halvenemist mitte ainult tõkestada, vaid ka tagasi paremuse suunas pöörata.

Nagu öeldud, leiti ajakirjas Nature Neuroscience avaldatud uuringu põhjal, et immunsüsteemis on üht konkreetset tüüpi rakud, mis toodavad omakorda üht teatud valku. Teadlased leidsid, et just selle valgu abiga käivitub aju tüvirakkudes protsess, mille tulemusena arenevad tüvirakud oligodendrotsüütideks. Oligodendrotsüüdid omakorda on aga sellised rakud, mis mähivad end ümber närvikiu ja ehitavad sellele kaitsva müeliinikihi.

Avastus tähendab, et nüüd võiks olla võimalik välja arendada ravimeid, mis tüvirakkudest müeliinikihti parandavate oligodendrotsüütideks arenemise protsessi käivitaksid.