ML Koduserver 300 kujutab endast füüsilisel kujul meeldivalt lakoonilise kujundusega 28x20x10 sentimeetri suurusesse korpusesse pakitud suhteliselt tagasihoidliku võimsusega (va 500GB kõvaketas) riistvaralist lahendust.

Inteli Mini-ITX emaplaadile (D210GLY2) on integreeritud Celeron 220 (553 MHz) protsessor ja SIS Mirage 1 graafika. Mälu on 512 MB (emaplaat toetab kuni 1 GB) ja võrku haldab Broadcom’i 10/100 kaart. ML Koudserver 300’l on neli USB (2 esi- ja 2 tagaküljel, emaplaat toetab kuute) ja üks Firwire pesa. Hiire ja klaviatuuri jaoks on PS/2 ühendused ning tagaküljel on 5.1 audioväljund (Analog Devices AD1888 audio). Esipaneeli taga on lisaks kõrvaklappide ja mikrofoni pesad. Monitori saab pista tagaküljel asuvasse VGA pessa ja lisaks on olemas veel nii COM kui paralleelport.

Protsessor ja kiibistik on passiivjahutusega, aga kuna kogu süsteem on väikeste mõõtmetega korpusesse üpris tihedalt kokku pakitud, viib lisaõhku korpusesse küljel asuv 8cm läbimõõduga ventilaator.

ML Koduserver 300 esmane käivitamine on väga lihtne. Serverikarbile sabad (vool ja võrgujuhe) taha, kaasasolev plaat „Windows Home Server Connector Software“ (e.k Windows Koduserveri ühendustarkvara) koduarvuti kettaseadmesse, peale mille installeerimist ja käivitamist loob arvuti serveriga ühenduse. Ja nii kõigi ülejäänud kodus leiduvate arvutitega. Ühilduvust lubatakse ka Mac ja Linux masinatega. Samuti saab koduserverit kaughallata üle turvalise internetikanali.

Edaspidi saab serverile ligi nii läbi terminali, töölauale loodud otsetee kui mitmel muul viisil vastavalt tahtmisele ja IT alasele kompetentsile.

Koduserveri saab seadistada tegema koduarvutist kas käsu peale või automaatselt tagavarakoopiaid. 5,5GB mahuga sülearvuti C: ketta tagavarakoopia tegemine võttis üle traadita võrgu aega 42 minutit.

Microsoft ise alustab oma koduserverilahenduse tutvustamist sõnadega „digitaalseid mälestusi ja meediat salvestatakse ning hallatakse keskses kohas“. 1.4GB DivX videofaili serverisse talletamine võttis aega pisut üle 10 minuti ja serverist seda arvutiekraanil vaadates polnud kõvakettalt tuleva kvaliteediga mingit vahet märgata. Seega koduse videoserverina on kõne all olev toode igati oma ülesannete kõrgusel, mis tähendab sama nii muusika kui piltidevaatamise kohta.

WHS kahjuks ise otse meediat ei mängi, kuid koduserveriga annab ühendada seadmeid, mis toetavad Windows Media Connect protokolli. Seda teevad nii Windows, Linux kui Mac operatsioonisüsteemid, kui mitmed elektroonikaseadmed nagu näiteks Xbox 360. Vähese nikerdamisega saab WHS’is talletatud meediat voogesitama ka Playstaion 3’e ja teisedki seadmed millele näiteks Google Desktop’i Media Server külge hakkab.

Koduserveri otstarbe ja vajalikkuse üle arutades võib tuua kuhjaga poolt ja vastuargumente. Üheks peamiseks vastuargumendiks on see, et ajal kui turul on palju võrgumälu (NAS) seadmeid, mis sarnase kõvakettamahu juures maksavad kordades vähem, pole tagasihoidlikemate nõudmistega rahva jaoks WHS opsüsteemiga seadmel eriti mõtet. Teine asi konkreetset mudelit silmas pidades on kõvaketta 500 GB maht — vaadates millise hooga tänapäeval meediamahud kuhjuvad, Tuleb 500 GB puhul peatselt mõtlema hakata, mida seal hoida ja mida mitte. Kui kellelgi on pisut parem fotoaparaat, siis pole sellega mingi probleem teha üle 500 MB mälumahtu haaravaid fotoseeriaid. Kolmandaks on pisut IT-teadlikuma rahva jaoks olemas ohtralt tasuta Linuxipõhiseid serveriversioone.

Pooltargumendina võib välja tuua selle, et erinevate Windows Home Server’i rakenduste näol on tegemist järjest suureneva „ökosüsteemiga“. Käesoleval hetkel on Windows Home Server’i rakendusi üle kaheksakümne ja see hulk on suurenemas. Teine peamine omadus on see, et WHS jälgib arvutite tervist — kui midagi näiteks kapitaalselt rüperaali kõvakettal untsu läheb, saab viimase tagavarakoopia pildi vähese vaevaga uuesti ette.

Põneva omadusena võib nimetada sedagi, et tagavarakoopiaid mitmest arvutist (kuni 10) tehes ei kirjuta server kõigi arvutite iga üksikut faili eraldi, vaid kattuvad failid talletatakse keskses kujutisefailis vaid üks kord. Eraldi salvestatakse vaid vastava arvuti ainuomane info, mis aitab serveriruumi säästlikumalt hallata.

Üldiselt pole Microsoftil WHS’i turustamisega (teenimatult) eriti hästi läinud. Siiani on maha müüdud kuskil 75 000 koopia ringis ja suurematest arvutitootjatest pakub nimetatud lahendust mujal maailmas vaid Hewlett Packard. WHS turuletulek tehti teatavaks 2007 aasta CES’il ja reaalselt jõudsid esimesed koduserverikastid poelettidele möödunud aasta suvel.

Keda asi lähemalt huvitab ja kellel näiteks kodus mõni suurema kõvakettaga muidu niisama tolmu koguv arvuti on, saab Microsofti kodulehelt tellida 120 päevase prooviversiooni. Kõvakettal võtab koduserveri tarkvara ruumi 500 MB ringis.