Team Favorite Estonia blogi: MM kvalifikatsiooni 2017 Soodla etapp – kolm hõbedat
Selle aasta spinningupüügi Maailmameistrivõistluste kvalifikatsioonivõistluste esimene etapp toimus Soodla veehoidlal. Kokku on see aasta 3 kahepäevast valikvõistluste etappi, iga etapi iga võistluspäev läheb reitingusse eraldi. Valikvõistluste tulemuste järgi selgub Eesti koondis spinningupüügi MMil. Team Favorite saavutas esimese etapi mõlemal võistluspäeval teise koha, lisaks saime hõbekarika ka kahe päeva kokkuvõttes, kokku seega 3 hõbedat. Järgnevas kirjeldame, kuidas me selleks võistluseks valmistusime ja kuidas võistlus ise läks.
Soodla veehoidla oli meie jaoks täiesti tundmatu veekogu. Kevadel jõudsime käia 2 korda mitteametlikel treeningutel veehoidlaga tutvumas. Esimesel treeningul oli vesi kõigest mõni kraad soe ja kala veel ei võtnud. Kasutasime seda aega selleks, et sõita ringi, kaardistada sügavusi, otsida perspektiivset põhjareljeefi, kalapüügiga tegelesime pigem vähe. Nägime väga palju kala aukude kohal. Praktiliselt igas augus seisis särjeparveke. Soodla on väga huvitav veekogu, selle põhjareljeef on väga keeruline ja põhjas on palju auke ja kraave. Ma ei tea täpselt, kuidas need augud tekkinud on, aga paljude aukude põhjas on mingid puujuurikad või oksad. Võib-olla enne jõe üleujutamist tõmmati mingi tehnikaga kõik puud välja ja nende asemele jäid augud ning osad puujuured jäid sisse? Kui keegi teab, võiks valgustada, oleks väga huvitav teada. Igatahes, kaldaäärses vööndis midagi teha ei olnud ja me oletasime, et aukude juurde võib pärast kudemist minna suurem haug, seega sõitsime ringi ja kaardistasime selliseid kohti.
Meie Lowrance Carbon kajalood näitas tihti särjeparvekestest veidi eemal ka suuremat kala. Tüüpiline oli see, et augu kohal seisab särjeparv ja sellest parvest veidi eemal 2-3 haugi ootamas, kuni kõht tühjaks läheb. Auke kaardistasime põhiliselt nii, et sõitsime ringi umbes 8 km/h kiirusel ja kui nägime küljeandurites musta laiku, siis oli selge, et tegemist on auguga. Panime sõidu ajal sellesse kohta punkti kirja ja sõitsime gaasi vähendamata edasi, nii saime huvitavad kohad päris kiiresti ära kaardistatud. Mõne aja pärast läksime nendesse punktidesse juba täpsemalt vaatama, mis seal põhjas toimub, seda vaatasime juba Downscan Imaging abil, mis näitab üsna detailselt, mis paadi all toimub. See oli väga huvitav protsess, aga hiljem selgus, et sellest oli sellel võistlusel vähe kasu, sest aukudest me kala ei saanud.
Teisel mitteametlikul treeningul oli vesi soojemaks läinud ja keskendusime kaldaäärsetele aladele, madalikele, heinaga kaetud aladele, kus haug peaks kudema. Proovisime püüda nii voblerite kui ka silikooniga, kala saime tol korral ainult silikooniga ja sedagi vähe. Hiljem selgus, et sattusime lihtsalt kehvale päevale, mil kala ei võtnud. Tol korral saime 2 mõõdus haugi ja mõned alamõõdulised, kala lasime loomulikult tagasi.
Loe blogi täispikkuses siit.
