Talikalastuse ABC: millest alustada. Abivahendid, ohutus,riietus jne.


Talikalastuse ABC: millest alustada. Abivahendid, ohutus,riietus jne.
SaakIgor Nael

Tahad minna jääle püüdma, aga ei oska? Eesti tugevamaid kalastussportlasi ja samas ka fanaatiline talipüüdja Jaak Kask annab hüva nõu, milliseid püügiriistu, abivahendeid ja rõivaid sa vajad ning kuidas püüda.

MILLEGA TEHA AUKU? Talve alguses, kui jää on umbes 10 cm paksune, saab augu jäässe ka korraliku puulõhkumiskirvega. Siiski soovitan esimese jääga kasutada tuura, kuna sellega on võimalik ka jää paksust kontrollida ja kiiresti auke teha. Kui jää on juba 10+ cm, on asendamatu jääpuur. Odavamad jääpuurid jäävad hinnaklassilt alla 30 euro ja sellest alustajale piisab. Müügil on puure diameetriga alates 80 mm kuni 200 mm, aga üsna universaalne on 130 mm puur. Sellisest august on võimalik välja võtta nii kena ahvenapäts, üle kilo kaaluv latikas kui ka 5+ kg haug.

KAST JA ABIVAHENDID. Ka algajal kalamehel on mõistlik soetada endale kalakast või matkakott, millel on võimalik istuda. Kastil on mitu head funktsiooni. Esiteks on sinna mugav kogu õngepark sisse panna. Nii püsivad õnged puhtad ja neid on sealt hea valida. Kasti mahub ka väike võileib ja termos teega, mis külmal talvepäeval on asendamatu kaaslane. Külmarohi on tavaliselt rinnataskus, selle peale kastiruumi ei kulu. Abivahenditest võiks kalastuskastis olla kindlasti jääkulp, millega auku puhastada ja ka kongits juhuks, kui mõni suurem kala otsa peaks tulema. Pikal püügipäeval saab kasti peal ka jalga puhata. Sikuskaga kannatab terve päeva ka püsti püüda, aga kirbupüük toimubki valdavalt kastil istudes.

Kui on plaanis kalastada mõnel suuremal veekogul, nagu Peipsi, Võrtsjärv, Pärnu laht vms, on mugav kasutada kalastustelki või tuulevarju. Esiteks kaitseb see tuule eest ja teiseks on varju taga või telgis soojem püüda. Kuna suurel veekogul on sageli vaja kaldast mitu kilomeetrit kõndida, siis sobib asjade transportimiseks kelk. Selle võib laenata lapselt, aga kodurahu huvides on lihtsam soetada spetsiaalne kalastuskelk.

SOBILIK RIIETUS. Riietus tuleks valida soe ja tuulekindel, ent samas hingav. Sageli on kalastuskohani tükk maad kõndida ja siis ei ole meeldiv ennast algul higile ajada ja pärast tuule käes märjana maha jahtuda. Külmetus on garanteeritud. Riietus peab olema mugav, et saaks ennast ka püügi ajal liigutada. Kubujussina seitse kihti riideid selga ajada pole mõtet.

Esimesteks talvisteks kalaretkedeks ei pea kohe mitmesajaeurost kombet ostma, asja ajab ära ka korralik paksem kapuutsiga talvejope, mis igaühel tõenäoliselt olemas on. Jalga võib panna paksemad n-ö mäesuusa- või lumelauapüksid. Jalas saab edukalt kasutada voodriga talvesaapaid või kummikuid. Samas ei maksa ka viimasel ajal moodi läinud pehmed, soojad ja kerged kalamehekummikud palju, kõigest paarkümmend eurot. Jalatsi alla tasub osta jäänaelad, et vältida libedal jääl kukkumist. Jäänaelad on mugav enne jääle minekut saapa otsa tõmmata ja püügilt tulles saab need kergelt eemaldada.

Müts võiks olla kindlasti tuulekindel ja n-ö läki-läki tüüpi, et vajadusel saaks ka põsed ja kõrvad soojas hoida. Kindad on talipüügil asendamatud. Soovitan kasutada kas labakuid või spetsiaalseid kalamehekindaid, mille sõrmeotsad on vabad, aga vajadusel saab käe ka labakusse peita.

Jääpüük Igor Nael

Loe artiklit täispikkuses siit.

Jäta kommentaar
või kommenteeri anonüümselt
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare