Koha on kala, kes Eestis satub enamiku harrastuskalastajate saagiks üpris harva – paljud pika staazhiga kalamehed polegi kunagi koha tabanud. Põhjuseks on kindlasti asjaolu, et see põnev kala ei elutse kaugeltki kõigis Eesti veekogudes ning tema elupaiga ja -viisi tõttu on eesmärgipärane ja saagikas kohapüük märksa keerukam kui haugi või ahvena landi otsa meelitamine. Erandiks on ehk suvine kohatrolling Pärnu lahel, mille käigus püügipäeva jooksul lanti haaravatest kümnetest ja isegi sadadest kaladest mõõdukalade suhe alamõõdulistesse on enamasti 1:10-le, ja paari-kolmekilose koha tabamisest räägitakse tagantjärgi veel nädalaid kui mitte kuid.

Märksa suuremad kohad elutsevad meil Peipsis, mõlemas Emajões ja Võrtsjärves, samuti mõnekümnes Lõuna-Eesti väikejärves. Nende suuremate kohade püügist siinkohal räägimegi.

Peipsis, Võrtsjärves ja teistes suuremates järvedes tabatakse suuremat koha üsna juhuslikult - peamiselt sügavamas vees kaaspüügina haugi-ahvenat trollides, ja väikejärvedes enamasti ööseks kindlatesse kohtadesse sissejäetud elussöödaga ujuvundadega. Suurel Emajõel seevastu on lisaks trollingule ja kalatükiga söödastatud tonkale võimalik sihipäraselt ja edukalt koha püüda ka silikoonlandiga sügavamaid auke läbi püüdes ehk jigitades. Kohapüüki piirab Eestis nii kalavarude ja püügikohtade vähesus kui keelu- ja võtuajad.

Loe edasi siit.