Seagate asub järgmisest aastast müüma välkmälukettaid

Kui esimesed NAND loogikal põhinevad välkmälukettad ilmusid juba eelmisel aastal sülearvutitesse, siis nüüd teatas ka maailma suurim kõvaketaste tootja Seagate, et alates 2008 aasta algusest on nende poolt oodata erinevas mahus välkmälukettaid nii 2,5” kui ka 3,5” standardile.

Välkmälukettaid üldisemalt võib nimetada Solid State Disk ketasteks (kuigi termin SSD hõlmab ka hävimäluga kettaid), kuigi hariliku kettakujulise HDD platteriga pole SSD ketastel midagi ühist. Ketasteks kutsutakse neid sellepärast, et nad täidavad sama rolli, mida harilik kõvaketas ning on viimasele alternatiiviks, kirjutab The Inquirer.

Kui varu toitesüsteemi tahtvad hävimäluga pooljuhtkettad on õigustatud näiteks serversüsteemide juures, kus nad väga kiire pöördumisaja tõttu hinnatud on, siis välkmälukettad on iseäranis sobilikud süle- ja pihuarvutites oma akusäästlikuse ning kerge kaalu tõttu. Lisaks ei ole välkmälukettad nii tundlikud põrutuste suhtes kui harilik kõvaketas ning pooljuhttehnoloogia (reeglina ränil põhinev) töötab ka väga madalate ning küllaltki kõrgete temperatuuride juures. Seetõttu on välkmälukettaid kasutatud militaarrakendustes juba pikemat aega. Lisaks veel erineb välkmäluketas harilikust eespoolmainitud suvapöördus omaduse tõttu- see tähendab, et pole oluline milliselt füüsiliselt mälukiibi aadressilt midagi loetakse, sest see võtab ikka ühe ja sama palju aega. Kõvaketta puhul on andmete paiknemine platteril kõvaketta jõudluse osas aga vägagi oluline. Kui võtta näiteks Windowsi operatsioonisüsteemides kasutatavatele failisüsteemidele (FAT32 ja NTFS) omase fragmenteerumise probleemi, siis see mure kaob välkmälukettaid kasutades ära.

Kahjuks on välkmäluketastel ka tehnilisi puudusi. Nimelt on flash mälul kindel arv kustutamiskordi- nende ületamisel muutub mälu kasutuks. Selle leevendamiseks kontrollib välkmäluketas failisüsteemi käitumist andmete kirjutamisel ning hajutab seda võimalikult ühtlaselt üle kogu mälu. Probleemiks ongi siin see, et tänapäevased populaarsed operatsioonisüsteemide failisüsteemid (NTFS, ext3, reiserfs, HFS Plus) on rajatud hariliku kõvaketta füüsikalisi eripärasi silmas pidades ja kirjutavad andmeid tihtipeale samale aadressile ning ei ole sellepärast kõige optimaalsemad välkmäluketaste jaoks. Teiseks miinuseks on tunduvalt kõrgem 1 GB hind. Siiski on Seagate maailma suurima kõvakettatootjana selle sammuga näidanud, et neil on usku välkmäluketaste laialdasse levikusse.