Püük põiklandiga: landi suurus

Minu arsenalis on põiklante pikkusega 2,5–9 cm. Iga mõõt on vajalik õiges kohas ja õigel ajal. Väiksemaid põike, kuni 5 cm, kasutan väikestes järvedes sügavustel kuni 3-4 m. Peipsil lähevad käiku põigid alates 5 cm, kirjutab Aleksei Špalov Kalale! sarja raamatus "Sikutipüük".

Hommikust püüki Peipsil alustan 6–7 cm põiklantidega, vahel kuni 9 cm. Selle jaoks on mul mõned lahingus karastunud „võitlejad“.

Kui banaalselt see ka ei kõlaks, lähtun põhimõttest, et mida suurem peibutis, seda suurem kala. Tihtipeale näib see töötavat. Suur põiklant mitte ainult et jätab väikse kala kõrvale, vaid ka ahvatleb suuremat kala paremini rünnakule. Nimetan neid lante otsingulantideks või luurajateks. Sellised suured landid toovad kala augu alla kokku, nad on ka visuaalselt kaugemalt nähtavad. Nad tekitavad vees tugevaid võnkeid ja provotseerivad nii paremini suurt ahvenat oma valdusi kaitsma.

Suur on tõenäosus, et püügikohale tuleb ka mõni muu kala: koha, haug või luts. Püügi intensiivsus ei ole suur, kuid ahvena suur mõõt kompenseerib väiksemate põikidega püütud kalade suurema arvu. On ka üks miinus: aktiivne võtt kipub raugema ja langeb peagi nulli. Siin aga ongi aeg kasutada 5 cm põike, mis toovad välja kõik selle, mis jäi „raskekahurväe“ tulest alles.

Püügil voolus tuleb kasutada suuri ja raskeid, kitsama kehaga põike alates 7–9 cm. Voolu mõju landile peab olema minimaalne. Paar aastat tagasi püüdsin Gorodenkos spinninguga välja isetehtud u 12 cm põiklandi, mis välimuse järgi oli jõepõhjas lebanud vähemalt 10 aastat. See näitab, et juba tükk aega tagasi proovisid meistrimehed luua midagi sellist, mis poelettidele jõudis alles aastaid hiljem. Landi kaal ja mõõtmed sobisid täpselt püügiks selles kohas: 8 m sügavust tugevas voolus, kus Narva jõkke suubub väike metsajõgi, moodustades kerge keerise tagasivooluga. Väga tahaks teada, kui palju hauge ja kohasid tõmmati selle handmade landiga välja seal ebatasase põhja peal lebavate, voolu toodud puude vahelt.