Suvel oli kala kindlasti rohkem linnast allpool, Ihastest kuni Praagani. Kuid suvise kala mõõt oli tänavu mannetu – kümnest kohast ainult üks-kaks olid mõõdus. Sügisel oli koha linnas hooti: mõni nädal saadi hästi, siis möödus nädal praktiliselt kalata, siis jälle saadi.

Ma ise püüdsin sügisel koha üsna vähe, süüdlaseks olid suurepärased ahvenasaagid Peipsil mikrojigiga. Septembri lõpus ja oktoobri algul sai ikka paadiga linnast allpool käidud ja kala oli ilus, poolteise kilo kanti enamikus. Oktoobri algul oli nädal aega päris lõbus ka linnas (Tartus – toim), koha võttis hästi isegi vaatamata tugevatele ida-ja põhjatuultele. Oli vaja vaid püsivust, et tabada rändavat kala. Linnast kadus koha koos latikaga oktoobri kolmandal nädalal.

LANT JA JIGIPEA. Landi värv sõltub rohkem vee värvusest. Pärast suuri vihmasid pruunika veega on alati töötanud neoonrohelised ja oranžid toonid. Sel aastal toimisid suvel kõik klassikalised rohelised toonid, sügisel vee selginedes aga jälle, nagu alati, naturaalsemad värvid. Enamiku ajast katsetasin ja püüdsin sel aastal eri värvi Keitechi Swing Impact Fat 3,3- ja 3,8-tolliste silikoonlantidega. Tegijamad värvid nii suvel kui sügisel olid näiteks Angry Carrot, Fresh Watermelon, Sexy Shad, Rainbow Shad jne.

Allpool linna paadist püüdes kasutan 21 ja 28 g päid, linnas sel sügisel 15 g, eelmine sügis veelgi madalama veega oli 12 g piisav. Kõik sõltub sügavusest, nööri jämedusest ja tuulest.
Offset’i pole ma proovinud, minu lemmikpüügikohtades pole sellist hullu põhja, et peaks seda kasutama. Linnas püüdes lihtsalt peab teadma kohti, kuhu ei tasu visata.

Kus ja millal tulemuslikult koha püüda loe ajakirja Kalale! värskest novembri/detsembri numbrist.