Nimelt väidavad teadlased, et maalingul olevad kujutised on paigutatud kooskõlas tähemärkidega ning selle eesmärk oli hoopis üles märkida oluline ajalooline astronoomiasündmus, vahendab Science Alert.

Avastus tuli ilmsiks kui Edinburghi ja Kenti teadlased võrdlesid Lascaux' maalinguid teiste neoliitikumi koopamaalingutega ning nende arvates ei ole kujutatud pullidel, lõvidel ja skorpionitel mingit pistmist jahipidamise kujutamisega, vaid nendega tähistati hoopis tähemärke. "Varajased koopamaalingud näitavad, et inimestel kujunesid viimase jääaja jooksul välja suurepärased teadmised öötaevast," ütles üks uuringu läbiviijatest, Edinburghi Ülikooli teadlane Martin Sweatman.

Uurimuse hinnangul võivad Lascaux maalingud hoopis viidata umbes 17 000 aastat tagasi toimunud tauriididega koosnenud suurele tähesajule, mis võis toonasele inimesele väga üllatavalt mõjuda. Eriti oluline stseen kujutab teadlaste sõnul surevat inimest, kelle ümber on neli looma, kes kujutavad vastavalt nelja tähtkuju ja nendega seonduvaid pööripäevasid.

Eelmisel aastal leidis sama uurimisrühm tähenduse ka Türgis asuvale Göbekli Tepe sammaskujudele, mis nende hinnangul võivad viidata komeedisajule, mis tõi Maale umbes 13 000 aastat tagasi taas jääaja kliima. Uurimisrühm plaanib ka edaspidi uurida muistseid kunstiteoseid, et leida nende seoseid toonaste inimeste teadmistega. "Intellektuaalselt ei erinenud toonased inimesed meist oluliselt," ütles Sweatman.